Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigieelarvesse laekunud 84% aastaplaanist

    Rahandusministeeriumi andmetel laekus kümne kuuga riigieelarvesse tulusid 5,2 miljardit eurot ehk 83,5 protsenti aastaks plaanitust.

    Kulusid tehti 5,1 miljardit eurot ehk 76 protsenti kavandatust. Juulis ja augustis väikeses ülejäägis olnud valitsussektori eelarvepositsioon langes septembri lõpuks puudujääki 0,1 protsendiga SKPst.
    2012. aasta eelarves on plaanitud tulusid 6,2 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 6,8 miljardit eurot.
    Tulusid laekus eelarvesse oktoobri lõpuks koos ettemaksudega 5,2 miljardit eurot. Maksutulusid laekus 4 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 1,2 miljardit eurot.  Laekunud maksutulud moodustavad 85,6 protsenti ning mittemaksulised tulud 79,2 protsenti  aastaks kavandatust. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.
    Suurimate tululiikidena on kümne kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 1,61 miljardit eurot ehk 83,5 protsenti planeeritust, käibemaksu 1,28 miljardit eurot ehk 88,8 protsenti kavandatust ning toetusi 873,8 miljonit eurot ehk 75,7 protsenti eelarvest.
    Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga laekus tulusid eelarvesse 255,6 miljonit eurot ehk 5,2 protsenti rohkem. Toetusi on koos heitmekvootidega laekunud 133,3 miljonit eurot vähem, samas on maksutulusid laekunud 395,2 miljonit eurot rohkem, sealhulgas käibemaksu 165,1 miljonit eurot ja sotsiaalmaksu 109,5 miljonit eurot enam.
    Kulusid tehti kümne kuuga 5,14 miljardi euro ulatuses ehk 76 protsenti plaanitust. Eelmise aasta sama perioodi kulude maht oli 4,95 miljardit eurot ehk 79,9 protsenti eelarves ettenähtust.  Oktoobris tehti väljamakseid 570,7 miljonit eurot, mis on 8,4 protsenti kogu aastaks plaanitud kuludest. Suurimate kuludena maksti  kümne kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,21 miljardit eurot, mida on 6,8 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Sotsiaaltoetuste kasv on eelkõige seotud pensionikulude tõusuga.
    Investeeringuteks suunati oktoobri lõpuks 938,4 miljonit eurot ehk 26,5 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Investeeringute mahud on kasvanud eelkõige tänu aktiivsemale välistoetuste ja kvoodimüügi tulude kasutamisele. Kui augustis investeeriti 159,1 miljoni euro eest, septembris 122,4 miljonit eurot, siis oktoobris kulus investeeringuteks 171,7 miljonit eurot.
    Riigi tegevuskuludeks kasutati kümne kuuga 853,1 miljonit eurot ehk 76,9 protsenti aastaks plaanitust. Tegevuskulud on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 6,2 protsenti. Kasv tuleb peamiselt SKPga seotud kaitsekulude suurenemisest. Personalikulude väljamakseid tehti  kümne kuuga 477,5 miljonit eurot ja majandamiskulusid 375,6 miljonit eurot.
    Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti kümne kuuga välja 59,4 protsenti aastaks plaanitust ehk 596,2 miljonit eurot. Seda on 70,3 miljonit eurot rohkem kui möödunud aastal. Struktuurivahendid moodustasid sellest 442 miljonit eurot, mida on 63,7 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. 
    Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas oktoobri lõpu seisuga 1,57 miljardit eurot. Oktoobriga vähenes likviidsete varade maht 35,6 miljonit eurot, võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga on riigikassas finantsvarasid aga 603,5 miljonit eurot enam. Reservide mahtu on suurendanud eelkõige Töötukassa vahendite arvestamine kassareservi hulka ning ka juulis võetud Euroopa Investeerimispanga laen.
    Septembriga halvenes valitsussektori eelarvepositsioon 28 miljonit eurot, mille tulemusena oli valitsussektor puudujäägis 16,3 miljoni euroga (0,1% prognoositavast SKPst). Aasta varem samal ajal oli eelarve ülejäägis 212,2 miljoni euroga. Erinevus kahe aasta vahel tuleneb peamiselt heitmekvootide väiksemast müügitulust kui ka nendest tuludest tehtavate investeeringute kasvust sellel aastal.
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Jaapani jeen langes dollari suhtes kriitiliselt madalale tasemele
Jaapani jeen nõrgenes dollari suhtes kümnendat päeva järjest ja üks dollar maksab nüüd 158 jeeni, mis on Jaapani valuuta jaoks madalaim tase 34 aasta jooksul.
Jaapani jeen nõrgenes dollari suhtes kümnendat päeva järjest ja üks dollar maksab nüüd 158 jeeni, mis on Jaapani valuuta jaoks madalaim tase 34 aasta jooksul.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Panga personalijuht: kõigile sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Tööturu kiirstatistika näitab aasta väikseimat koondamiste arvu
Mais sõlmiti uusi töölepinguid rohkem, kui neid lõpetati, ja koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus, näitab statistikaameti tööturu kiirstatistika.
Mais sõlmiti uusi töölepinguid rohkem, kui neid lõpetati, ja koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus, näitab statistikaameti tööturu kiirstatistika.
Heiti Hääle uus firma läheb jäätmete kallale
Ärimees Heiti Hääl asutas koos partneritega firma, mille plaan on ehitada 2026. aastaks Sillamäele tehas, kus tekstiilijäätmed ehitusmaterjaliks töödelda.
Ärimees Heiti Hääl asutas koos partneritega firma, mille plaan on ehitada 2026. aastaks Sillamäele tehas, kus tekstiilijäätmed ehitusmaterjaliks töödelda.