Balti pealinnade võrdlus: tallinlasel suurim eluaseme ostujõud

Viimase 12 kuu jooksul tõusis indeks enim Riias – 4,2 ruutmeetri võrra 48,4 ruutmeetrini, selgub SEB Balti pankade uuringust.

SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas kommenteerib, et kuigi indeks Leedu ja Eesti pealinnades kasvas praktiliselt võrdselt, saab Vilniuse elanik endiselt endale lubada kõige väiksemat, 36,9 ruutmeetri suurust korterit, mis on siiski 2,2 ruutmeetrit rohkem kui 2011. aasta 3. kvartalis.

"Lõunanaabritega võrreldes on keskmise sissetulekuga tallinlasel võimalik soetada kõige avaram elamispind – SEB eluaseme ostujõu indeks Tallinnas kasvas aastaga 2,1 ruutmeetri võrra 50,9 ruutmeetrini," ütles Messimas.

„Eluasemete kättesaadavus Balti pealinnades paranes eelkõige uute eluasemelaenude keskmise intressimäära alanemise tõttu," kinnitas SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis.

 "Viimase 12 kuu jooksul vähenes keskmine efektiivne eurodes antud eluasemelaenude intressimäär üle 0,8 protsendipunkti, suurendades elamispindade kättesaadavust umbes 9% võrra. Selle aasta kolmandas kvartalis oli kõige madalam eluasemelaenude keskmine intressimäär Eestis (2,94 protsenti). Järgnesid Leedu (3 protsenti) ja Läti (3,36 protsenti).”

„On huvitav, et ka uute korterite kättesaadavuselt edestab Tallinn teisi Balti pealinnu," märkis Messimas. "Arvestades uute korterite  hindu, eluasemelaenude keskmist intressimäära ja teisi tingimusi, on keskmise sissetuleku saajal võimalik osta Riias vaid 24,3 ruutmeetrit elamispinda, Vilniuses 24,6 ruutmeetrit ja Tallinnas 31,7 ruutmeetrit.”

SEB eluaseme ostujõu indeks on ruutmeetri arv, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga kõrget riski võtmata. Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind, sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.