• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pensionirahaga LHVd päästma

    Arco Varas suurosaluse soetanud LHV ei teinud investeeringut pensionikogujate huvides, vaid enda riskantse laenuportfelli päästmiseks.

    On juba aastaid teada olnud, et Arco Vara kahe suuromaniku Richard Tomingase ja Hillar-Peeter Luitsalu Arco Vara aktsiad on läbi neile kuuluva OÜ HM Investeeringud ja OÜ Toletum panditud suurte laenude katteks, mille oli neile andnud Danske Bank. Äripäeva andmetel on LHV Pank ostnud riskantse laenuportfelli Danskelt ära ning hakanud ise Tomingase ja Luitsalu võlausaldajaks.
    Kui see pole veel keelatud või amoraalne, siis LHV järgnev tegevus küll. Nimelt, juuni alguses soetas LHV läbi enda pensionifondide olulise osaluse (5,7%) Arco Varas. Selle osaluse ostis LHV kahelt suuromanikult – Tomingaselt ja Luitsalult. Seda tehingut saadavad mitmed küsitavused.
    Mai lõpus kukkus Arco aktsia hind Tallinna börsil alla 2 euro taseme ning on äärmiselt tõenäoline, et see oli tase, mis tähendas Tomingase ja Luitsalu panditud aktsiate sundmüüki panemist. Antud juhul leiti ärimeeste ja panga vahel kompromiss, et aktsiaid ei paisata turule müüki, vaid LHV pensionifondid ostavad priske koguse aktsiaid ise ära.
    Sedasi ei ujutata ebalikviidset turgu üle suure hulga aktsiatega, aktsia hind ei kuku ning mis veel parem – Eesti Warren Buffettina tuntud LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni nimi annab enam kui tõenäoliselt tugeva tõuke aktsiale. Nii ka läks, sest kui Äripäev sellest tehingust esimesena juuni keskel teatas, lendas aktsia nädalaga 17% üles.
    Ja siit saabki vastuolu alguse. Sellise tehingu puhul võttis LHV piltlikult öeldes paremast taskust pensionikogujate raha, ulatas selle Luitsalule ja Tomingasele, kes omakorda ulatasid selle tagasi LHV-le, kes pani nüüd endale kuuluva raha vasakusse taskusse. Ehk pensionikogujate rahadega päästeti ära enda hapuks läinud riskantne laen.
    Loe tänasest Äripäevast, mis vastuolud ümbritsevad veel pensionirahade kasutamist panga laenu päästmiseks ning mis on selle kõige kohta öelda LHV-l.
    Autor: Fredy-Edwin Esse, California
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.