Pangad astusid taastuvenergia tootjate eest välja

Läinud neljapäeval saatis Eesti Pangaliit majandusminister Juhan Partsile kirja, kritiseerides seda, et valitsus ei ole kinni pidanud energiatootjatele antud lubadustest ja seda ajal, mil tootjad alles oma investeeringuid tagasi teenivad.

Pangad võivad laenupoliitika ümber vaadata. Pangajuhid kirjutasid, et seni on nii ettevõtjad kui ka nemad ettevõtjate finantseerijatena lähtunud arvestusi ja plaane tehes praegusest seaduslikust keskkonnast ja riigi antud lubadustest. Kuid kui riik muudab oma seisukohti, mis on varem ettevõtjatega kokku lepitud, ajal, mil alles kestab investeeringute tasuvusaeg, siis see “looks hoiatava pretsedendi ning raskendaks pankadel oluliselt äriprojektide ja laenuvõtja maksevõime hindamist, samuti avaldaks see mõju pankade krediidipoliitikale uute projektide krediteerimisel,” seisab kirjas, millele on alla kirjutanud pangaliidu juhatuse esimees Priit Perens.

Kokkulepped, millele pangaliit viitab, sõlmiti taastuvenergia koja ja majandusministeeriumi vahel läinud suvel. Siis koostatud memorandum nägi ette, et siiani fikseeritud toetussumma asendatakse elektrienergia börsihinna ja piirihinna (9,3 senti/kWh elektrienergia eest) vahe kompenseerimisega. See tähendab, et kui elektri hind on börsil näiteks talveperioodil kõrgem, saab tootja riigilt väiksemat toetust. Samas lubas ministeerium energiatootjate väitel loobuda plaanist, et tuulepargid saavad aastas toetust maksimaalselt 600 GWh elektrienergia eest.

Elektrituruseaduse muudatuste eelnõus, mille valitsus novembris riigikogule esitas, ei ole aga loobutud kogumäärast. Oktoobris valitsuse heakskiidu saanud elektrituruseaduse eelnõuga vähendataks olemasolevatele tuuleenergia tootjatele ka makstavaid toetusi 18 protsenti.

“Valitsus küll võttis seisukoha, et vähendatakse toetust, aga jäeti ka 600 GWh piirang kehtima,” selgitas Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist.

Priit Perens oli reedel Eestist ära, aga saatis kommentaari, öeldes, et kirjaga sooviti rõhutada õiguskindluse põhimõtet – kui kehtestatakse uued põhimõtted, siis need saavad muuta reegleid vaid tulevikus ega tohi avaldada mõju juba sõlmitud suhetele. “Kui riik on taganud osa ettevõtte kassavoost – seda ei pea vaatama ainult taastuvenergia kontekstis – ja selle alusel on ettevõtja ja finantseerija teinud oma otsustused ning planeerinud investeerimishorisondi, siis seda lubadust ei tohiks enam tagasiulatuvalt muuta,” leidis Perens. “Peale tagasiulatuva mõju vältimise on mõistlik arvesse võtta, et muutmine võib tulevikus mõjutada raha kättesaadavust sedalaadi projektidele.”

Riik võidakse kohtusse kaevata. Nelja Energia nõukogu liige Hannes Tamjärv nentis oktoobris pärast seda, kui oli kohtunud riigikogu majandus- ning keskkonnakomisjoniga, et debatis on domineerima  jäänud riigiõiguslaste ja poliitikute, mitte investorite hääled. Ta avaldas lootust, et juba tehtud investeeringuid plaanitavad muudatused ei mõjuta.

Reedel ütles ta pressiteate vahendusel, et riigi ja tootjate vahel sõlmitud kompromisslepingu murdmine tooks ainuüksi tuuleenergia ettevõtetele kahju üle 30 miljoni euro. “Kogu Eesti taastuvenergia sektorile mitu korda rohkem,” lisas ta.

Tamjärve sõnul tekib seadusemuudatuse heakskiitmisel riigil automaatselt potentsiaalne kahjude hüvitamise kohustus. “Rohelise energia tootmisse on Eestis tehtud väga suuri investeeringuid ning taastuvenergia ettevõtete juhtorganitel ei ole mitte valiku koht, vaid äriseadustikust tulenev kohustus oma investorite ja võlausaldajate kaitseks õiguslikult välja astuda,” ütles Tamjärv, viidates sellele, et riigi vastu võidakse pöörduda kohtusse.

Kallas lubab põhjalikku arutelu. Eelnõu on läbinud esimese lugemise, järgmine toimub 15. jaanuaril. Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas ütles, et vastu ei ole veel midagi võetud. “Kõik kirjad, mis meile saadetakse, loeme me läbi ja võtame arvesse,” ütles ta ja lisas, et kirju ettepanekutega ja kahtlusi skeemi suhtes on tulnud väga palju. Kallas kinnitas, et kavas on veel põhjalikud arutelud. “Esmaspäeval arutame (majanduskomisjonis – toim) üldisemaid põhimõtteid, kas sellisel kujul saab eelnõuga üldse edasi minna või ei ole sellel üldse mõtet,” ütles ta reedel.

Juhan Partsilt ei õnnestunud Äripäeval reedel kommentaari saada. Oktoobris ütles minister aga pressikonverentsil, et valitsuse eesmärk on, “et need investorid, kes on Eestis investeerinud alates 2007. aastast, ei peaks Eesti riigi suunas näppu vibutama, et muudaksime justkui Eesti investeerimiskeskkonda ebakindlamaks ega arvesta nende õigustatud ootusi”.

 

Taust

Parts sai hiljuti teisegi murekirja

Alles üle-eelmisel nädalal sai Parts taastuvenergia teemat puudutava murekirja Rootsi suursaadik Jan Palmstiernalt. Suursaadiku poole olid pöördunud Saaremaal tegutseva tuuleenergiat tootva Baltic Wind OÜ omanikud, kes on rootslased.Ettevõtjate sõnul saab nende 10aastane töö Saaremaal taastuvenergia toetuste vähendamise korral tagasilöögi: tootjatele oli antud lubadus, et toetuse maht ei vähene 12 aasta jooksul pärast tootmise alustamist. Firma plaanid olid saadiku sõnul tehtud kuni 25aastaseks perioodiks ning seega on olulised ka valitsuse lubadused. Lubaduste murdmine annab suursaadiku hinnangul väga halva signaali ka teistele Rootsi investoritele, kes Eestis tegutsevad, ja vähendab oluliselt usaldust Eesti seadusandluse vastu.

Allikas: Saarte Hääl

 

Kommentaar

Olukorra lahenduseks on kaks võimalust

Rene Tammist, Eesti Taastuvenergia Koja juhatajaNäen lahendusena kaht varianti.  Kas peetakse kinni kokkuleppest, mida nõuab koalitsioonileping, kus on kirjas, et taastuvenergiatasusid saab muuta ainult kokkuleppel tootjatega ja respekteeritakse olemasolevat kokkulepet, või jäetakse seadus olemasolevate toojate suhtes muutmata.

Investeerimiskliima peaks olema stabiilne

Aivar Rehe, Danske Banki Eesti filiaali juhtTingimused peavad olema stabiilsed. Ka investeerimiskliima, sest paraku sellist tüüpi investeeringud ei ole tehtud kohaliku kapitali peal. Kui fikseeritakse põhimõtted mingiks perioodiks, siis see näitab, et selles riigis on ärikliima stabiilne, ja selle peale on investoril julge raha panustada.

Uute tuuleparkide jaoks võib seadust muuta küll

Kalle Kiigske, taastuvenergiafirma Nelja Energia juhatuse liigeTagasiulatuvalt on see lepingu rikkumine, kui kaks osapoolt on kokku leppinud, kuidas tulevikus käitutakse. Energiatootmises on hästi kapitalimahukad investeeringud, igasugune muutus on negatiivne. Kokkulepped tootjate ja majandusministeeriumi vahel saavutati, aga nimetatud memorandum on vahepeal omasoodu elanud ning oma vormi ja sisu muutnud, mistõttu see ei ole enam sama kokkulepe. Lahendus, kus hundid oleks söönud ja lambad terved, oleks see, kui olemasolev kord jääks kehtima olemasolevatele parkidele. Riigil on loomulikult õigus tulevaste parkide jaoks olukorda muuta – võib-olla peakski seda tegema, aga olemasolevate õigused peavad olema kaetud. Praegune eelnõu haavab panku ja tavapärast õiguskindlust.