Forbes: Venemaa on Eestist parem näide

Forbesile kaastööd tegev Mark Adomanis kirjutas, viidates alati huvitavale BRIC-maadest kaugemale vaatavale blogile, et liialt tuuakse eeskujuks Eesti edukat kasinuseksperimenti.

FT postitus kirjeldas, et ekstreemselt konservatiivne eelarvepoliitika võib koos eksisteerida jätkusuutliku majanduskasvuga.

„See kasinus või majanduse stimuleerimise debatt on kestnud juba mõnda aega, kuid ma teeksin väikese panuse, kuna arvasin, et oleks väärtuslik võrrelda Eesti kriisijärgset toibumist Venemaa omaga,“ kirjutas Adomanis. „Vaatamata kasinuse pooldajate ja vastaste säravate näidete toomistele ei maini peavoolumeedia kunagi Venemaad.“

Võite leida lõputa näiteid kasinuse toimimisest Eestis ja Iirimaal ning sama lõputa diskusioone, kuidas need ei tööta Hispaanias ja Ühendkuningriigis, kuid keegi ei maini Venemaad.

Venemaad ei tooda näiteks kummaltki poolelt, kuna ta lihtsalt ei sobi kenasti kellegi analüüsi. Alates Venemaa finantskriisi algusest on see riik teinud mõndagi (näiteks tõstnud valitsuse kulutusi), mis peaks sobima keynesiaanidele, kuid teistele (intressitõstmise tõttu) läheks otse Chicago õpiku kohaselt.

„Muidugi on ka väikestviisi ja vähem särav teema Venemaa inimõigused ja vaid veidi vähem demokraatlik poliitiline süsteem,“ jätkas ta.

Ta lisab SKP graafiku, kus on näha, et Venemaa SKP on kõrgem kui 2007. aastal, kuid Eestis ei ole.

Eesti ja Venemaa on väga erinevad maad, äärmiselt erineva majanduse struktuuriga. Eesti on ekstreemselt väike, ekstreemselt avatud ja ekstreemselt liberaalse majandusega, samas kui Venemaa on väga suur, mitte eriti avatud ja ka mitte eriti liberaalse majandusega – lihtsalt ei saa eksportida üht majanduspoliitikat teise, saades samasuguseid tulemusi.

Suurel skaalal on mõned märkimisväärsed õppetunnid.

„Kui Eesti on tõesti parim näide, millega kasinuse pooldajad suudavad välja tulla, siis peavad nad kiiresti tulema välja parema näitega või nende eelistatud näide on läbi kukkunud, kuna Eesti on krooniliselt oluliselt näidanud viletsamat arengut võrreldes toorainerikka mammutiga, kus kaasnähtusteks on primitiivsus ja korruptsioon,“ kirjutas ta. „Ja kõik Eesti näite kaitsjad, kes väidavad, et enne kriisi kasvas majandus liiga kiiresti, mull oli hiiglaslik ja valuuta ülehinnatud - kõik see oli vähemalt osaliselt olemas ka Venemaal, kui isegi mitte rohkem.“

„Eesti valitsus otsustas põhimõtteliselt, et kõige kiirem prioriteet on viia võla/SKP suhe võimalikult madalale tasemele ja kõik muu nagu kasv, tööpuudus jne on väärt ohverdamist selle eesmärgi saavutamiseks. See oli täiesti Eesti enda otsus,“ jätkas ta.

„Kuigi ma võin mõista ja Eesti võib mulle isegi sümpatiseerida, on minu arvates täiesti õiglane märkida, et teised riigid ei tohiks lähtuda samast kalkulatsioonist ja ülekiidetud Eesti buumist, mis ei ole mingis mõttes buum, kuna Eesti ei ole jätkuvalt saavutanud kriisieelset majandusaktiivsuse taset,“ lõpetas ta.