Periood kestab alates viimasest kauplemispäevast enne jõule kuni aasta lõpuni. Alates 1896. aastast, kui koostati Dow Jonesi tööstuskeskmine, on sel perioodil indeks tõusnud keskmiselt 1,06 protsenti. Jõuluralli on olnud küllalt vastupidav – 78 protsendil ajast on see lõppenud tõusuga.
Kui aga perioodil aktsiad langevad, nagu näiteks mullu, siis seda parem. Alates 1896. aastast on Dow teinud tugevama tõusu, kui jõuluralli asemel on toimunud langus. Kui Dow on jõulurallil tõusnud, on Dow järgmise 12 kuu tootlus olnud 7,1 protsenti. Dow jõuluperioodi languse korral on börs tõusnud järgmisel 12 kuul keskmiselt 8,3 protsenti.
Ajalooliselt on aasta lõpus aktsiate hinnad tõusnud rohkem kui teistel perioodidel ning seda on nimetatud jõuluralliks. Kas ka sel aastal on oodata jõulurallit?
Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi suutis käivitada börsiralli, kuid kas see jätkub, kui hakatakse prognoosima, kas meetmetest on abi majanduse allakäigu peatamisel.
Aeg on kirjutada kahest jaanuariga seotud efektist ning ühest kummalisest seosest. Üks neist on investeerimisstrateegia, mida nimetatakse Dow koerteks.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.