Ansip: peame olema valmis negatiivseteks muutusteks

Mitmete majandusteadlaste sõnul pole ebakindlus maailmamajanduses olnud viimasel kahekümnel aastal suurem, kui see on olnud viimastel aastatel, märkis ta. "Eurotsooni keerulised valikud, USA riigirahanduse olukord ning Hiina ja kogu Aasia arengut määravad riskid, millega peame arvestama," lisas Ansip.

Ebakindluse loor varjutab peaministri sõnul ka Eesti peamiste kaubanduspartnerite valikuid, mistõttu ei tohi lubada kergekäeliselt juhitud riigirahandust ega otsuseid, mis lähtuvad vaid lühiajalisest kasust. "Peame koguma reserve ja samal ajal panustama valdkondadesse, mis aitavad Eesti konkurentsivõimel kasvada. Üheks selliseks oluliseks valdkonnaks on teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon," selgitas Ansip.

Peaminister tegi täna riigikogus ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Eesti on tema sõnul konkurentsivõimeline ning areneva majandusega riik. "Maailmamajanduses valitseva ebakindluse tingimustes oleme saanud hästi hakkama. Eestilt oodatakse euroala kiireimat majanduskasvu," sõnas Ansip.

Äraootavale väliskeskkonnale vaatamata on Eesti suutnud tema sõnul konservatiivse rahanduspoliitika toel hoida ja luua kasvuks vajalikku stabiilsust. "Eesti toodete ja teenuste väljaveo osakaal maailmakaubandusest on tõusnud ajaloo kõrgeimale tasemele. Sisenõudluse suurenemine, tööpuuduse vähenemine ja hõivekasv on tunnustus tehtud keerulistele valikutele," märkis peaminister.

Tugevnev tööstus on Ansipi sõnul meie majanduse ja heaolu üks nurgakividest. "Tööstustoodangu maht ületab 2008. aasta kriisieelset kõrget taset. Aasta esimese kümne kuu ekspordimaht ületab 10,5 miljardit eurot. Seda on 5,1 protsenti rohkem võrreldes rekordilise 2011. aasta sama perioodiga. Otseinvesteeringud Eestisse on 2012. aasta esimese kolme kvartali jooksul tõusnud ligikaudu 10%. Ettevõtete hoiusejääk on aastaga suurenenud 12%," nimetas ta.

Mullu kasvas Eesti teadus- ja arendustegevuse kogukulutuste maht 384,5 miljoni euroni ehk 2,41 protsendini SKPst. Võrdluseks – 2010.  aastal moodustasid teadus- ja arendustegevuse investeeringud 1,63% SKPst.

Investeeringute hüppelist suurenemist mõjutas tugevalt õlitööstus, kuid soodsat üldist trendi kinnitab ka kogu ülejäänud erasektori investeeringute mahu 29%-line kasv, rääkis Ansip.

Kuigi absoluutnumbrites jääme arenenud tööstusriikidele alla, võime pikaajalistele arengutele ja otsustele anda tema sõnul positiivse hinnangu. "Alates 2002. aastast, esimese "Teadmistepõhise Eesti" strateegia koostamisest, on teadus- ja arendustegevuse kogukulutused kasvanud seitse korda. Toona investeerisime teadus- ja arendustegevusse kokku 55,7 miljonit eurot ehk 0,72% SKPst," märkis ta.

Eestis ei ole Ansipi sõnul investeeritud teadus- ja arendustegevusse kunagi rohkem kui seda tehti eelmisel aastal. 2011. aasta teadus- ja arendustegevuse rahastamise struktuur kinnitab, et avaliku sektori investeeringud teadusesse on kasvatanud ettevõtlussektori arenguambitsioone ja -võimalusi. Erasektori investeeringute osakaal teadus- ja arendustegevuse kogukulutustest on aasta-aastalt jõudsalt kasvanud. 2011. aastal moodustas erasektori osa 1,52% SKPst. 2010. aastal oli vastav näitaja 0,82%, 2009. aastal 0,64%, sõnas ta.

Konkurentsivõime kavas "Eesti 2020" on seatud eesmärk saavutada teadus- ja arendustegevuse kulutuste mahuks 3% SKPst aastaks 2020. "See on võrreldav sihiga, mille on seadnud endale ka arenenud tööstusriigid. Selle saavutamiseks peab kasvama eelkõige erasektori rahastatud arendustegevuste maht – püsivalt vähemalt kahe kolmandikuni kogukulutustest. Alles siis saame end pidada suhteliste näitajate poolest võrreldavaks selliste tugevate teadus- ja arenduskultuuriga riikidega, nagu Saksamaa, Soome, Rootsi või Taani," rääkis peaminister.

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi hindamiseks Euroopa ja Eesti tippekspertide poolt koostatud raport kinnitab Ansipi sõnul senise teaduspoliitika elluviimise edukust. "Raportis tõdetakse, et Eestil on aastatega õnnestunud luua erasektori innovatsiooni soodustav teaduskeskkond. Puudusena märgitakse, et senise innovatsioonipoliitika mõju reaalmajandusele on jäänud oodatust tagasihoidlikumaks. Sama tendentsi kinnitab ka Eesti 23. koht Euroopa Liidu riikide seas innovatsiooni majandusmõju näitaja osas. Tervikuna oleme tulemustabelis kõrgel 14. kohal," sõnas ta.

Valitsust nõustava teadus- ja arendusnõukogu arvates tuleb teaduse- ja arendustegevuse mõju suurendamiseks majandusele ja ühiskonnale tõsta järgmise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia elluviimisel fookusesse neli põhisuunda.

Nendeks on: teadus- ja arendustegevuse valdkondade parem seostamine ja täpsem prioritiseerimine, inimressursi väärtustamine ja arendamine, teaduse ja ettevõtluse kokkuviimine ning taristu arendamisel selgetest põhimõtetest lähtumine.

"Lisaks teadus- ja arendustegevuse rahastamise mahu suurendamisele on vajalik pöörata oluliselt rohkem tähelepanu ka teaduse ja innovatsioonisüsteemi sisulistele väljunditele," kinnitas Ansip.

Eelmisel aastal paranes teadlaste ja inseneride suhtarv 7,24ni tuhande tööga hõivatu kohta. "Täistööajaga rakendamist leidis veidi üle 4500 teadlase ja inseneri. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia sihtide saavutamiseks peaks teadlaste arv kasvama jätkuvalt ning seda eelkõige ettevõtlussektoris," rääkis ta.

Erasektori teadus- ja arendustegevuse investeeringute mahu kasvatamine tähendab suurenevat nõudlust kõrgelt kvalifitseeritud inimjõu järele ettevõtluses, kinnitas Ansip riigikogus esinedes.