- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,46%39 626,3
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,46%39 626,3
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nähtamatust sooviva mehe silmapaistev äri
Maailma üht eliitbrändi Mercedes-Benzi esindava ASi Silberauto enamusomanik ja juht Väino Kaldoja ise peab elus kõige olulisemaks töökust ja õnnelikke juhuseid. Just juhuse tõttu sattus Kaldoja omal ajal kokku Mercedes-Benzi võtmefiguuridega ja sealt sai alguse koostöö, mis on kestnud 23 aastat. "Nagu elus tihtilugu on, toimuvad palju asjad sõltumata sinust ja sinu püüdlustest," räägib Kaldoja. "Juhustel on elus väga suur roll, aga juhused üksinda ei toimi – sul peab ikka olema ka kindel tahe ja visioon."
Väikelinnas Tapal sündinud Kaldoja oli autolummuses juba lapsepõlves ning pärast Nõo keskkooli lõpetamist oli asjade loomulik käik minna õppima Tallinna Polütehnilisse Instituuti autode ja automajandite erialale. Tudengiajal puutus Kaldoja kokku tollaseid eliitautosid Volgasid ja Tšaikasid haldava ministrite nõukogu autobaasiga, käies seal taskuraha teenimas erinevaid organisatoorseid küsimusi lahendades. Asutus meeldis sedavõrd, et innustas teda teadlikult õppima vaid viitele, sest cum laude lõpetaja sai riiklikul suunamisel esimesena valida töökoha.
Ministrite nõukogu autobaasi 1979. aasta suvel vaneminsenerina tööle määratud Kaldoja vastutusalaks olid muu hulgas ka välissidemed. Autobaasi garaažides oli tollastes oludes Eesti parim sisseseade, enamik välismaistest seadmetest oli maailma autonäitustelt ostetud. Raha selleks tuli sageli käia mangumas Moskvas, kas plaanikomiteest või autondusega tegelevatest Avtopromimpordist või Avtoekspordist.
Emotsioonisüst sakslastesse. Kuna autobaas oli aastatel 1979-80 muretsenud väliskülaliste sõidutamiseks neli Mercedest, astus Kaldoja Moskvas olles sageli sisse ka Mercedes-Benzi esindusse. Soojad suhted esinduse juhi Lothar Gleitzega viisid selleni, et autobaasi direktoriks tõusnud Kaldoja sai 1980ndate lõpus kutse väisata Saksamaal Frankfurdi automessi. Hiiglaslikul messialal sattus ta juhtumisi kokku ühe Mercedes-Benzi tippjuhiga, kes tundis kõrgendatud huvi Eesti vastu. Aasta oli 1988 ja Baltikumis algamas murranguline aeg.
"Ma ei tea tänase päevani, kes oli see mees, aga ta pidi olema kõrge ametnik Mercedes-Benzi peakontorist, sest tal oli automessil lausa oma bürooruumid," meenutab Kaldoja. "Vestlesime pool tundi ja ma keskendusin kõik see aeg sellele, kuidas lisaks sõnadele anda edasi emotsiooni, et me tahame, suudame, saame, oskame ja võime olla suurele autokontsernile koostööpartneriks."
Teletaip - tänaseks unustatud sidevahend. Kaldoja kinnitusel järgnes vestlusele vilgas teleksitekstide – tollal oli teletaip praktiliselt ainus sidevahend välisriikidega suhtlemisel –, ettekannete ja delegatsioonide läbirääkimiste periood. Kõik see päädis sellega, et 6. juunil 1990 sõlmis ministrite nõukogu autobaas Mercedes-Benz AGga koostöölepingu ning sama aasta 13. detsembril avati Tallinnas Tatari tänaval Mercedes-Benzi ametlik esindus. "Avada Eestis oma esindus – ega see polnud sakslaste jaoks lihtne otsus, tagantjärele vaadates võib seda isegi väikeseks poliitiliseks imeks pidada," lisab Kaldoja.
Kui Eesti augustis 1991 iseseisvus, laekus Mercedes-Benzi peakorterist Stuttgardist kiri, mis ei sisaldanud mitte õnnitlust iseseisvumise puhul, vaid teadet, et kontserni koostööpartneriks ei saa üheski iseseisvas riigis olla riiklik ettevõte. Jätkamaks koostööd Saksa autotootjaga, tuli moodustada erafirma. Viis osanikku eesotsas Väino Kaldojaga asutasid 1993. aasta suvel ASi Silberauto.
Raha ei ole, aga teenust pakutagu. Kaldoja sattus omamoodi delikaatsesse olukorda. Ühelt poolt oli ta nüüd eraettevõtja staatuses ja teisalt pidi riigikantselei autobaasi (endine ministrite nõukogu autobaas) direktorina hoidma ettevõtet vee peal. "Mind kutsuti Toompeale ja öeldi, et raha ei ole, aga transporditeenus peab valitsusele olema tagatud," sõnab Kaldoja. Riigikantselei autobaas leidis väljapääsu selles, et hakkas tegutsema turumajanduslikel alustel ja teistele soovijatele valitsusega võrdsetel tingimustel sõidukeid välja rentima. Kliente oli küllaga, sest Eestisse hakkas ühe enam väliskülalisi saabuma, kes kõik vajasid korralikku autotransporti.
Kaldoja lahkus riigikantselei autobaasi direktori kohalt 1995. aastal ning asus Silberauto probleeme lahendama. Suurim mure oli Soome firma Veho, mis oli olnud 50 aastat Mercedes-Benzi partner ja tegi Stuttgardis kõvasti lobitööd selle nimel, et Silberauto ei saaks kaubamärgi esindusõigust.
Uhkus keelas alla kirjutamast. "Mul paluti Stuttgardis koha peal alla kirjutada lepingule, millega Silberauto oleks loobunud soomlaste kasuks," räägib Kaldoja firma kriitilisemast hetkest. "Keeldusin, sest minu eneseväärikus oli kõrgem kui selliste meetoditega organiseeritud koostöö Mercedesega. Koju tagasi jõudes, saatsime Stuttgarti ka ametliku äraütlemise kirja, ehkki me ei oleks pruukinud seda teha."
Mõne aja pärast saabus Silberauto kontorisse Mercedes-Benzi uus esindaja Skandinaavia regioonis Eckhart von Sass, kellega koos arutati läbi kõik poolt- ja vastuargumendid seoses Silberauto võimaliku koostööga Vehoga. "Von Sassil oli kaasas paks dokumendipakk, mis kajastas senist koostööd Mercedez-Benziga," meenutab Kaldoja. "Ta ütles, et Silberauto on teinud kõike väga hästi, välja arvatud üks viga. Selleks veaks oli Stuttgardi saadetud kiri. Meile heideti ette, et me oleme liiga ausad ega võidelnud enda eest lõpuni."
Saaremaa juured aitasid? Läks veel veidi aega ja Silberauto sai Mercedes-Benzi kaubamärgi esindusõiguse ehk õiguse lisaks teenindusele müüa Eestis nende sõidukeid. Kaldoja hinnangul oli von Sassi külaskäik samuti teatud juhuste kokkusattumus. "Ühel hetkel oled justkui kõik kaotanud ja siis äkki kusagilt poolt avaneb mingi uks," lausub Kaldoja. "Alles hiljem sain ma teada, et von Sassi üks vanavanem on Saaremaalt pärit baltisakslane. Ja et oma olemuselt on von Sass väga põhimõtteline ja ääretult aus inimene."
Ka Kaldoja peab ennast ausaks ja põhimõtteliseks inimeseks. "Minu elu üks põhimõtteid on olnud, et kõige suurem kunst on olla nähtamatu," räägib ta. "Ma usun, et ma olen oma elus sellega hakkama saanud – teha asju, aga olla suhteliselt nähtamatu. Et aga ettevõtmised tulemuslikud oleksid, on vaja töökust, piisavalt õnne ja toimekat meeskonda."
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele