• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,02%8 824,78
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,8
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,02%8 824,78
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,8
  • 30.09.13, 15:31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Swed: nõrk nõudlus välisturul pidurdab tööstuse kasvu

Eesti peamiste kaubanduspartnerite vilets majandusseis koos nõrgema nõudlusega pärsib jätkuvalt Eesti tööstusettevõtete eksporti. Samas on trend tööstureile positiivne, kommenteerib Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tõnu Mertsina kommentaar täna avaldatud augusti tööstustoodangu näitajaile.
Töötleva tööstuse toodangumaht jäi augustis aastatagusega võrreldes samale tasemele. Töötleva tööstuse toodangumahu muutus on kuude lõikes üsna volatiilne, kuid kasv on eelmise aasta sügisest jäänud ikkagi 2-6% piiresse.
Elektroonikatööstusele lisaks panustasid augustis töötleva tööstuse kasvu enim veel ehitusmaterjalide ja metalltoodete tootmine. Elektroonikatööstuse toodang on suurenenud juba 12 kuud järjest, kuid kahel viimasel kuul on kasv aeglustunud. Kui esimesel kvartalil oli elektroonikatööstuse panus majanduskasvu 0,7 protsendipunkti, siis teiseks kvartaliks vähenes see 0,3-ni (SKP kasv oli vastavalt 1,3% ja 1%). Ehitusmaterjalide tootmismahu kasv on aga paaril viimasel kuul kiirenenud. Töötleva tööstuse toodangu kasvu pidurdas peamiselt elektriseadmete, keemiatoodete ning toidu- ja joogitootmine. Elektriseadmete tootmine oli languses juba kolmandat kuud järjest, kusjuures langus on süvenenud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Peamiselt mõjutas töötleva tööstuse kasvu järsku aeglustumist välisturule suunatud müügi pidurdumine. Koduturule müüdi töötleva tööstuse toodangut 3% enam. Ekspordiks suunatud toodangu osakaal on sellel aastal järk-järgult vähenenud. Kui esimesel kvartalil müüdi välisturule 73% toodangust ning teisel 71%, siis kolmanda kvartali esimese kahe kuuga on see vähenenud 70%-ni.
Kui juulis kasvas elektritoodang aastases võrdluses 26%, siis augustis aeglustus see 4%-ni. Nii nagu juuliski, panustas elektritoodangu kasvu elektri netoekspordi suurenemine. Füüsilises mahus vähenes elektri import enam kui eksport (vastavalt 27% ja 1%), mille tulemusel bilanss suurenes. Samuti toetasid elektritoodangu kasvu saastekvootide soodsad hinnad.
Vaatamata tugevale aeglutumisele augustis on Eesti tööstustoodang kasvanud käesoleva aasta esimese kaheksa kuuga jõulisemalt kui meie lähinaabritel. Rootsis oli tööstustoodang juuli seisuga püsivalt languses juba alates möödunud aasta septembrist, Soomes alates novembrist. Ka Läti tööstustoodang on selle aasta esimese seitsme kuu jooksul aastases võrdluses vähenenud.  Venemaa töötleva tööstuse toodang vähenes augustis juba neljandat kuud järjest.
Nii Eestis kui Euroopa Liidus tervikuna on tööstuse kindlustunne suurenenud. Kui EL-s paranes vastav indikaator septembris juba viiendat kuud järjest, siis Eestis alles teist kuud. Eurotsooni ostujuhtide koondindeks (PMI) kasvas septembris kuuendat kuud järjest ning see tõusis 27 kuu kõrgeimale tasemele. PMI töötleva tööstuse indeks kasvas juba kolmandat kuud järjest. Eurostati andmetel oli juulis nii EL kui eurola töötleva tööstuse toodang aastases võrdluses veel languses, kuid trend on alates eelmise aasta lõpust selgelt paranemise suunas.
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele