Maanteeameti ülestunnistus: peremees oli Olerex

“Oleme oma kooliraha ära maksnud ja õppinud nendest asjadest,” teatas maanteeameti peadirektor Aivo Adamson. Küsimusele, miks maanteeamet alles nüüd, juba pea aasta aega pärast Äripäeva veergudel sama probleemi tõstatamist, oma vigu tunnistab, nentis Adamson, et maanteeamet oleks tõesti võinud varem reageerida. Maanteeameti peadirektori asetäitja Kaupo Sirk ütles, et Väo õppetundide tulemusel võivad muutmisele minna teede ja tänavate projekteerimisnormid.

2011. aastal koostatud Väo liiklussõlme detailplaneering peatatakse ning alustatakse puhtalt lehelt. Maanteeametil seisavad esmajoones ees läbirääkimised Olerexiga, kelle kinnistu on keset ristmikuala. Eilsel pressikonverentsil viibis ajakirjanike seas üllataval kombel ka Olerexi üks omanikest Antti Moppel, kes maanteeameti juhtidele esitatud teravate küsimuste ajal Olerexi tankla kohta oma sülearvuti ekraani silmitses ning ühtki emotsiooni välja ei näidanud.

Päras pressikonverentsi ütles Moppel, et mõistab olukorra keerulisust ja et küllap tuleb ristmikul sobiva lahenduse leidmiseks jätkata kompromisside jada. Ta ei välistanud midagi, ka kinnistu müümist maanteeametile, kuid kõik selgub läbirääkimistel. “Oleme ka vabariigi kodanikud. Saame väga hästi aru, et tegemist on võtmetähtsusega liiklussõlmega,” sõnas Moppel ja lisas, et ka nemad soovivad kõige paremat võimalikku lahendust.

Adamsonilt küsis Moppel pärast pressikonverentsi, kas läbirääkimised algavad puhtalt lehelt, ning Adamson nõustus sellega. “Oleme kokku leppinud,” ütles Moppel.

Järgneb osa Äripäeva intervjuust maanteeameti juhtidega eilsel pressikonverentsil.

Äripäev on ligi aasta aega Väo teemat kajastanud ja on üllatav, miks maanteeamet pole tunnistanud ja tundub, et ka praegu ei tunnista, et üks olulisemaid probleeme on olnud seotud Olerexi tanklaga. Adamson: /…/ Ma ei saa küll öelda, et me ei tunnista. Võib-olla see ongi see, et mindi kompromissi teed, maanteeametisiseselt me otsisime ka, et kõik osapooled saaks kokkuleppele, et saaks projektiga edasi minna. Olerexile ei saa meil etteheiteid olla, sest see on nende äri.

Aga öelge, kas siis, kui poleks avastatud teie viidatud libeduse ja tee kalde probleemi (maanteeameti väitel avastati ootamatult, et liiga kaldus ramp on talvisel ajal veokitele ohtlik – toim), oleks planeering läbi surutud, nagu jäi mulje veel üsna hiljuti? Adamson: Olime seda meelt küll ja olime Tallinna linnavalitsusse minemas kohtumisele eesmärgiga, et kuidas saaks kiiremini, et me tahaks edasi minna. Aga kuna me hakkasime tõsiselt analüüsima asju ja tekkis väga palju küsimusi, siis tulid ka need auditi teemad uuesti lauale. Võtame seda kui meie arenemise õppetundi.

Ilmselt nõustute, et Olerexiga on teil nüüd väga keeruline uuesti kokku leppida, kuna Olerex on panustanud oma raha praegusse lahendusse. Kas on üldse võimalik mõistliku hinnaga kokkulepet saavutada nende krundi omandamiseks? Adamson: See sõltub mõlema soovist. Me ei ole ühise laua taha Olerexiga veel istunud. Maanteeamet on valmis läbi rääkima igat aspekti.

Aga arvate, et see saab olema keeruline? Adamson: Ma arvan pigem, et tuleb palju asju selgeks rääkida.

Sirk: Kindlasti võtab see palju aega ja on palju rääkida, ega siin kiireid lahendusi pole.

Aga öelge selle kogemuse põhjal, kas edaspidi peaks vältima olukorda, kus eraettevõte rahastab riiklikku teeprojekti? Adamson: Ei. Sellised projektid, kus on erainvestor kaasatud, on ka mujal maailmas hästi levinud. Kui on erasektori ettevõtja huvi infrastruktuuri arendamisel, siis on väga lihtne leida ühiseid kokkupuutepunkte. Mina arvan, et sellist koostööd peaks vastupidi rohkem rakendama.

Sirk: Antud juhul ei olnud maanteeamet projekti peremees. Nüüd me tahame leppida kokku, et võtame kogu selle arenduse enda peale. Kui me (juhtpositsioonilt – toim) koostööd teeme ja lähtume kõigi huvidest, siis ei ole probleemi.

Aga peremees oli siis Tallinna linnavalitsus Väo puhul? Adamson: Peremees meil puudus tegelikult. Tallinn oli kohustatud detailplaneeringut menetlema…

Sirk: Peremeest ei olnud… Tõpoolest, võib-olla Olerex oli peremees, tema sellega tegeles, tema seda rahastas. Aga Tallinna linn ega maanteeamet ei olnud siin osalised.

Kas siin peitubki põhjus, miks asi untsu läks, et peremees oli äriühing, mitte riik, kes peaks kõigi teekasutajate huvide eest seisma?

Adamson: Ma ei otsiks süüdlast sellise küsimusega. Tegelikult ei ole süüdlast. Aga kui meie oleme rahakoti omanikud, siis ma arvan, et meie peaks tellijana mängima põhirolli. Isegi kui Olerex peaks peremees olema või kaasa mängima, siis tal seda 20 miljonit (Väo sõlme umbkaudne ehitushind – toim) võtta enam ei ole. Siin on see koht, kus me oleks saanud seda paremini teha. Jälle õppetund.

 

Tasub teada

Väo ristmiku teema üleval ligi aasta

Veebruaris kirjutas Äripäev, et kütusefirma Olerex rahastab Eesti maanteetranspordi üht olulisemat Väo liiklussõlme, makstes kinni selle ehitusprojekti. Tegemist ei olnud kütusefirma heategevusega, vaid keset ristmikku pidi kerkima ka Olerexi tankla koos suurepäraste ligipääsudega.Kogu eelmise aasta jooksul avaldasime mitu artiklit sõlme liikluslahenduse ohtlikkusest, eeskätt tanklaga seotud probleemidest. Maanteeamet oma vigu enne eilset pressikonverentsi ei tunnistanud. Eile aga tunnistati, et maanteeamet istus selle liiklussõlme planeerimisel tagaistmel ning roolis hoopis Olerex.