Narvas streigioht

Narva elektrijaamad allkirjastasid Eesti Energia Narva Elektrijaamade ametiühingu, Narva Energia Ametiühingu ning Kaevurite ja Energeetikute sõltumatu ametiühinguga lahkarvamuste protokolli.

Elektrijaamad alustasid ametiühingutega kollektiivlepingu läbirääkimisi mullu oktoobris. Läbirääkimiste käigus arutati läbi kogu sotsiaalpakett, kuid pooled ei jõudnud kokkuleppele võimaliku palgatõusu suuruse küsimuses, teatas Eesti Energia.

Senine kollektiivleping muutus tähtajatuks ning pooled peavad selle tingimusi täitma, sh säilitama töörahu. Kollektiivleping kehtib seni, kuni üks pooltest avaldab soovi sellest taganeda või kuni sõlmitakse uus leping. Pärast lahkarvamuste protokolli allkirjastamist võivad pooled pöörduda riikliku lepitaja poole.

Streigist on hetkel vara rääkida, sest enne peavad olema läbitud kõik vaidluse etapid, ütles Eesti Energia Narva elektrijaamade juht Tõnu Aas.

Ametiühingud soovivad 32% suurust palgatõusu, mida Narva jaamadel pole Eesti Energia teatel võimalik rahuldada. "Ametiühing nõuab lisaks 20%-lisele põhipalga tõusule ka tulemustasuna 12%-list palgatõusu ehk kokku 32%. Narva elektrijaamad pakuvad kompromissettepanekuna töötajatele 6,2%-list palgatõusu," sõnas Aas.

Ta rõhutas, et palgakulude kasvatamine ametiühingu poolt soovitud mahus kahjustaks ettevõtte jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet avatud elektriturul.

Narva elektrijaamade töötajate keskmine palk oli 2011. aastal 1197 eurot ning mullu 1396 eurot, mis Eesti Energia teatel on tunduvalt suurem kui Eesti ja regiooni keskmine.

Võrdluseks jäi Ida-Virumaa keskmine palk eelmisel aastal alla 700 euro ning energeetika valdkonnas üldiselt oli inseneride ja oskustööliste Eesti keskmine palk mullu 1227 eurot.

"Ka masu ajal kui teised ettevõtted langetasid töötajate palkasid, jäid energeetikute palgad endisele tasemele," lisas Eesti Energia Narva elektrijaamade juht Tõnu Aas.