• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lance Armstrong: jah, ma kasutasin dopingut

    Ameerika jalgrattalegend Lance Armstrong tunnistas Oprah´le antud intervjuus dopingu tarvitamist.

    Armstrong pruukis enda sõnul EPOt, testosterooni ja lasi teha vereülekandeid. Samas sõnas ta intervjuus, et ei tunne, et oleks kedagi petnud. Samuti möönis ta, et võlgneb paljudele inimestele vabanduse, keda ta dopingusaaga jooksul solvanud või türanniseerinud on. "Ma poleks seitset Tour de France´i dopinguta võitnud," tunnistas ta intervjuus.
    Armstrongi sõnul olid dopingusaaga ilmsiks tulekul kaks murdepunkti: tagasitulek tippsporti ("Muidu me ei istuks siin," ütles ta intervjuus) ja 2006. aasta Touri võidust dopingu tõttu ilma jäänud Floyd Landise ülestunnistus 2009. aastal, et ta on näinud Armstrongi dopingut tarvitamas.
    Lance Armstrong, kes lõpetas karjääri 2011. aastal, võitis Tour de France’i aastatel 1999-2005. Karjääri jooksul elas ta üle võitluse vähiga ning lõi heategevusühingu Livingston, mis on vähivastaseks võitluseks kaasanud üle 470 miljoni dollari.
    Peale Tour de France’i tiitlite on Armstrong võitnud Sydney olümpiamängudelt pronksi, 1993. aastast maailmameistritiitli ja teisi tähtsaid auhindu.
    1990. aastate profirattasporti raputasid mitmed dopinguskandaalid. Tuntuim neist 1998. aastal Tour de France´il puhkenud nn Festina afäär, kus terve meeskond velotuurilt välja heideti. Samuti on viimase 20 aasta jooksul keelatud ainete pruukimist tunnistanud või positiivse dopinguproovi andnud mitu tippratturit - Bjarne Riis, David Millar, Alberto Contador, Fränk Shleck, Tyler Hamilton, George Hincapie, Jan Ullrich, Alexander Vinokourov jt.   
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.