Skepsist on väljendanud näiteks Prantsuse liidrid, kes muretsevad, kas Dijsselbloem ikka suudab euroala tuumiku ja ääreala riikide vahel piisavalt hästi üksmeelt leida. Hollandlane esindab sarnast kurssi nagu Saksamaa, mis nõuab abi saavatelt riikidelt karmi kasinus- ja kärpekuuri.
Dijsselbloem näib siiski ametisse saavat – muuhulgas seetõttu, et esindab riiki, mil ühest vähestest on euroalal veel tipptasemel AAA reiting. Tänasel eurogrupi rahandusministrite kohtumisel tutvustab ta oma vaateid, ehkki mingit „uut visiooni eurost“ tal plaanis avalikustada ei ole.
Dijsselbloemi toetajad ütlevad, et tema hea suhtlemisoskus ja vaos hoitud temperament kaaluvad kogenematuse üles.
Dijsselbloem on olnud pikalt poliitikas, kuid valdavalt rambivalgusest väljas. Aastal 2000 sai temast Hollandi parlamendi liige. Ajalehtede pealkirjadesse sattus ta 2007. aastal, mil ta püüdis käivitada avalikku debatti vägivaldsete arvutimängude ja seksuaalse alatooniga muusikavideote moraalsuse üle.
Dijsselbloem oli ka tööpartei valimiskampaania edu taga mullu septembris toimunud valimistel.
Dijsselbloemi lähedased kirjeldavad teda kui idealisti, kelle poliitilised vaated kajastuvad tema tugevas töömoraalis ja kasinas elustiilis.
Dijsselbloemil saaks uues ametis olema üsna keeruline – Hollandi avalik arvamus sunnib teda järgima karmi ja kasinat liini, mida on esindanud Põhja-Euroopa riigid. Eurogrupi juhi rollis tuleb tal aga ilmutada suuremat paindlikkust ja võimet konsensuse leida.