Uus jahiseadus paneb maaomaniku ja jahimehe koostööle

2009. aastast ettevalmistatud uus jahiseaduse eelnõu loob alused maaomanike ja jahipiirkonna kasutajate vaheliste lepingute sõlmimiseks. Lepingu puudumisel on maaomanikul võimalus põdra ja metssea tekitatud jahikahjustuse osalise kompenseerimise taotlemiseks.

Jahipiirkondade praegused kasutajad saavad uue tervikliku seadusega kindluse, et olemasolevad jahipiirkonnad säilivad ning paika jäävad ka praegu tähtajaliste kasutuslubade alusel välja antud jahipiirkondade kasutusõigused.

Maaomanikel tekib võimalus kaasa rääkida jahipiirkonna kasutaja valimisel, probleemide ning suurte jahikahjustuste korral ka jahipiirkonna kasutaja väljavahetamisel.

Jahiloomade kaitse ja arvukuse ohjeldamine peab olema tagatud selliselt, et säiliks nende soodne seisund, elupaikade ja liikidevaheline looduslik tasakaal. Uue sedusega luuakse piirkondlikud jahindusnõukogud, kes otsustavad ja kooskõlastavad uluksõraliste küttimispõhimõtteid ja -struktuuri. Nõukogudesse hakkavad kuuluma jahipiirkondade kasutajad ja maaomanikud ning lisaks riigi esindaja.

Uue seaduse järgi on maaomanikul õigus korraldada oma maal jahti väikeulukitele, et ennetada loomade poolt tekitatavat kahju. See on lubatud kinnistu suurusest sõltumata, küll aga on jaht keelatud tiheasutusaladel. Suurulukitele võib jahti korraldada jahipiirkonnas, mille pindala on vähemalt 5000 hektarit. Uus seadus nõuab, et kõikidel jahimeestel oleks sooritatud suurulukite laskekatse.

Riik kehtestab edaspidi küttimismahud suurkiskjatele ja hallhülgele ning koostab igal aastal seirearuande kõikidele jahiulukitele koos soovituslike küttimismahtude ja -struktuuriga. Liigi soodsa seisundi tagamiseks võib riik vajadusel jahipidamist piirata või selle peatada.

Muudetakse ka keskkonnatasude seadust, jahipiirkonna kasutusõiguse tasu asendatakse jahimehe aastamaksuga. Selle suurus on vahemikus 10-20 eurot aastas. Aastamaksu kohustus on jahimehel, kes soovib jahti pidada tulirelvaga.