• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,42%39 643,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,42%39 643,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 25.01.13, 08:48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

India pealinnas keelati kilekottide kasutamine

Eelmise aasta lõpus otsustasid India pealinna võimud New Delhis kilekotid keelata, kuna seal on sellest saanud tohutu ökoloogiline probleem.
Võimud proovisid kilekottide kasutamist piirata juba 2009. aastal, mil määrati, millisest materjalist kilekotte võib kasutada. Hiljem selgus, et lihtsate vahenditega on pea ilmvõimatu tuvastada, kas kasutatavad kotid vastavad normidele või mitte, kirjutas Ragn-Sells oma uudiskirjas.
See viis selleni, et läinud aasta lõpus sai Indiast esimene suurriik, kes keelustas täielikult pealinnas plastikkottide kasutamise. Erandina võivad plastist kotte kasutada vaid meditsiiniasutused.
Indiasse reisijad peavad samuti seda meeles pidama, sest lennujaamas palutakse nüüdsest külastajatel kilekotid loovutada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

New Delhis elab vaid 1,5% India rahvastikust, kuid seal tekkiv jäätmete hulk on kolm korda suurem kui riigis keskmiselt.
Suure tõenäosusega ei lahenda keeld veel nende ökoprobleeme, kuid esimene ja väga kardinaalne samm on astutud. Paraku tuleb tõdeda, et plastijäätmed ei ole ainult India ja teiste arengumaade probleem, vaid sellest on saanud tõeline oht kogu maailma looduskeskkonnale.
Kui 1996. aastal moodustasid plastijäätmed olmeprügist 0,6 protsenti, siis 2005. aastal kasvas selle osakaal 9,6 protsendile ehk 15kordistus.
Tänapäeval tuntud kilekotid hakkasid laiatarbena levima 1970ndatel. Nelja aastakümnega oleme jõudnud hetkeni, kus igas minutis kasutatakse maailmas miljon kilekotti. On tavapärane, et poes pakitakse kõik asjad eraldi läbipaistvasse kilekotti, mõned asjad isegi topelt.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele