• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "8 miljonist jätkub tuleva aasta lõpuni"

    Tallinna Tehnikaülikoolist välja kasvanud Austria-Eesti idufirma Crystalsol sõlmis kaheksa miljoni euro suuruse investeerimislepingu, et jätkata painduva päikesepatarei arendamist.

    Crystalsol asutati 2008. aastal Tallinna Tehnikaülikooli hargettevõttena. Ettevõtte tehnoloogia ning patendiportfell tuginevad enam kui 30aastasele arendustööle professor Enn Mellikovi ja Dieter Meissneri uurimislaborites Eestis ja Austrias.
    Ettevõtte 2011. aasta müügitulu oli 935 000 eurot ja puhaskasum 397 900 eurot. Aasta varem teeniti 30 000eurose müügitulu juures 217 000 eurot kahjumit.
    Firma asutajate ning aastail 2008–11 osanike seas olid lisaks Tallinna Tehnikaülikoolile ka advokaadibüroo Sorainen ning OÜd AQR, Monotera ja Päikesepoiss. Eelmise aasta lõpu seisuga olid osanikud koondunud Austria firma crystalsol GmbH taha. OÜ Crystalsol juhatusse kuuluvad austerlased Thomas Badegruber ja Wolfgang Ressler ning soomlane Timo Petteri Holopainen.
     Intervjuu Crystalsoli juhi ja kaasaasutaja Thomas Badegruberiga.
    Mis plaan teil on saadud rahaga, mis on eesmärk?Hea on üldse see, et me saime raha, sest rahastajaid on raske leida. Oleme väga õnnelikud, et selle raha saime, sest selles tööstuses on seda raske saada. Meie eesmärk on tehnoloogiat arendada. Käivitame pilootprojekti nii Eestis kui ka Austrias. Seda raha jätkub kuni 2014. aasta lõpuni, siis meil on ilmselt rohkem raha vaja. Meil on juba selleks mõned kliendid.
    Mida teevad töötajad Eestis ja Austrias? Eestis me toodame ainulaadset valgust neelavat materjalikihti, mis on valmistatud kristalsest pooljuhtpulbrist. Samuti arendame seda tehnoloogiat Eestis. Austrias valmistame ainulaadset poolläbipaistvat ja värvilist päikesepatareid. Nii oleme me oleme kogu aeg tegutsenud.
    Kui palju on Eestis Teil töötajaid?Eestis on meil praegu 14 töötajat ja Austrias 11. 2008. aastal asutasime ettevõtte ning alates aastast 2009 oleme töötajaid juurde värvanud. Viimase kolme aastaga oleme kasvanud nullist neljateistkümneni.
    Kas uue investeeringulepinguga on Teil töölisi juurde vaja? Lühiajaliselt me kedagi juurde ei võta, pikemas perspektiivis ilmselt küll. Oluline on aru saada, et peame raha mõistlikult kasutama. Päikepaneelitööstuses on toimumas suur konsolideerumine. Paljud ettevõtted ei ole selles sektoris edukad. Me peame olema selle rahaga ettevaatlikud. Peame kindlad olema, et saadud rahaga jõuame nii kaugele kui võimalik.
    Kuidas investeerite seda raha? Pool raha investeerime Eestisse ja pool Austriasse.
    Kui lihtne on juhtida sellist äri, kui on töötajad nii Eestis kui ka Austrias? Meil on kohalik juht olemas ning me reisime palju Austria ja Eesti vahet. Samas on oluline, et kohapeal oleks heade spetsialistide tiim.
    Miks otsustasite Eestiga koostööd teha? Üks põhjus on see, et Tallinna Tehnikaülikoolis tehti arendustöid ja sealt me alustasimegi. Värbasime inimesi TTÜ-st ja tahtsime nendega koostööd teha. Austrias me tegime ettevõtte selleks, et värvata häid insenere. Austrias on rohkem kogemustega insenere - Saksamaalt ja Austriast.
    Kes on Teie investorid, kas on ka eestlasi?Väike osa kuulub endiselt TTÜ-le ja nendele arendajatele, kes töötavad seda tehnoloogiat välja, samuti on investorid juhtkond. Suur osa kuulub kolmele investorile: Energy Future Invest AS (EFI), mis on Norra riskikapitalifond, Conor Venture Partners Oy, mis on Põhjamaades ja Balti riikides tegutsev riskikapitalifond ja erakapitalil põhinev ARAX Capital Partners, mis on Austrias tegutsev riskikapitaliettevõte. Umbes 16% kuulub siis eestlastele ja ülejäänu välismaalastele.
    Autor: Alyona Stadnik, Kiiev, Ave Lepik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Urmas Villmann: parim reklaamikanal on Lasnamäe kanal
Telereklaami eest saab minna kööki võileiba tegema, digireklaami vastu aitab AdBlock, autos kõlavast tüütust raadioreklaamist päästab üks nupuvajutus. Aga välireklaami eest on raske põgeneda, kirjutab loovagentuuri Kontuur Leo Burnett loovjuht, partner ja juhatuse liige Urmas Villmann Äripäeva teemaveebis Bestmarketing.ee.
Telereklaami eest saab minna kööki võileiba tegema, digireklaami vastu aitab AdBlock, autos kõlavast tüütust raadioreklaamist päästab üks nupuvajutus. Aga välireklaami eest on raske põgeneda, kirjutab loovagentuuri Kontuur Leo Burnett loovjuht, partner ja juhatuse liige Urmas Villmann Äripäeva teemaveebis Bestmarketing.ee.
PayPal lükkas Pinteresti ostujutud ümber
PayPal teatas, et vastupidiselt kuulujuttudele ei plaani ta osta sotsiaalmeediaettevõtet Pinterest.
PayPal teatas, et vastupidiselt kuulujuttudele ei plaani ta osta sotsiaalmeediaettevõtet Pinterest.
Raadiohommikus: aina uusi turge vallutav Eesti pank
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis käsitletakse teemasid finantsmaailmast hambaravini.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis käsitletakse teemasid finantsmaailmast hambaravini.
Alexela haagisetootja töötab tarnekriisi tõttu noateral
Pärast koroonakriisi paarinädalast kukkumist hakkas Alexela gruppi kuuluva Bestneti haagiseäri püstloodis üles minema. Suure kasvu kõrval on kerkinud aga järgmine probleem – tervisekriis kasvas üle tarnekriisiks, mis on korduvalt seadnud ohtu tehase töö.
Pärast koroonakriisi paarinädalast kukkumist hakkas Alexela gruppi kuuluva Bestneti haagiseäri püstloodis üles minema. Suure kasvu kõrval on kerkinud aga järgmine probleem – tervisekriis kasvas üle tarnekriisiks, mis on korduvalt seadnud ohtu tehase töö.