Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "8 miljonist jätkub tuleva aasta lõpuni"

    Tallinna Tehnikaülikoolist välja kasvanud Austria-Eesti idufirma Crystalsol sõlmis kaheksa miljoni euro suuruse investeerimislepingu, et jätkata painduva päikesepatarei arendamist.

    Crystalsol asutati 2008. aastal Tallinna Tehnikaülikooli hargettevõttena. Ettevõtte tehnoloogia ning patendiportfell tuginevad enam kui 30aastasele arendustööle professor Enn Mellikovi ja Dieter Meissneri uurimislaborites Eestis ja Austrias.
    Ettevõtte 2011. aasta müügitulu oli 935 000 eurot ja puhaskasum 397 900 eurot. Aasta varem teeniti 30 000eurose müügitulu juures 217 000 eurot kahjumit.
    Firma asutajate ning aastail 2008–11 osanike seas olid lisaks Tallinna Tehnikaülikoolile ka advokaadibüroo Sorainen ning OÜd AQR, Monotera ja Päikesepoiss. Eelmise aasta lõpu seisuga olid osanikud koondunud Austria firma crystalsol GmbH taha. OÜ Crystalsol juhatusse kuuluvad austerlased Thomas Badegruber ja Wolfgang Ressler ning soomlane Timo Petteri Holopainen.
     Intervjuu Crystalsoli juhi ja kaasaasutaja Thomas Badegruberiga.
    Mis plaan teil on saadud rahaga, mis on eesmärk?Hea on üldse see, et me saime raha, sest rahastajaid on raske leida. Oleme väga õnnelikud, et selle raha saime, sest selles tööstuses on seda raske saada. Meie eesmärk on tehnoloogiat arendada. Käivitame pilootprojekti nii Eestis kui ka Austrias. Seda raha jätkub kuni 2014. aasta lõpuni, siis meil on ilmselt rohkem raha vaja. Meil on juba selleks mõned kliendid.
    Mida teevad töötajad Eestis ja Austrias? Eestis me toodame ainulaadset valgust neelavat materjalikihti, mis on valmistatud kristalsest pooljuhtpulbrist. Samuti arendame seda tehnoloogiat Eestis. Austrias valmistame ainulaadset poolläbipaistvat ja värvilist päikesepatareid. Nii oleme me oleme kogu aeg tegutsenud.
    Kui palju on Eestis Teil töötajaid?Eestis on meil praegu 14 töötajat ja Austrias 11. 2008. aastal asutasime ettevõtte ning alates aastast 2009 oleme töötajaid juurde värvanud. Viimase kolme aastaga oleme kasvanud nullist neljateistkümneni.
    Kas uue investeeringulepinguga on Teil töölisi juurde vaja? Lühiajaliselt me kedagi juurde ei võta, pikemas perspektiivis ilmselt küll. Oluline on aru saada, et peame raha mõistlikult kasutama. Päikepaneelitööstuses on toimumas suur konsolideerumine. Paljud ettevõtted ei ole selles sektoris edukad. Me peame olema selle rahaga ettevaatlikud. Peame kindlad olema, et saadud rahaga jõuame nii kaugele kui võimalik.
    Kuidas investeerite seda raha? Pool raha investeerime Eestisse ja pool Austriasse.
    Kui lihtne on juhtida sellist äri, kui on töötajad nii Eestis kui ka Austrias? Meil on kohalik juht olemas ning me reisime palju Austria ja Eesti vahet. Samas on oluline, et kohapeal oleks heade spetsialistide tiim.
    Miks otsustasite Eestiga koostööd teha? Üks põhjus on see, et Tallinna Tehnikaülikoolis tehti arendustöid ja sealt me alustasimegi. Värbasime inimesi TTÜ-st ja tahtsime nendega koostööd teha. Austrias me tegime ettevõtte selleks, et värvata häid insenere. Austrias on rohkem kogemustega insenere - Saksamaalt ja Austriast.
    Kes on Teie investorid, kas on ka eestlasi?Väike osa kuulub endiselt TTÜ-le ja nendele arendajatele, kes töötavad seda tehnoloogiat välja, samuti on investorid juhtkond. Suur osa kuulub kolmele investorile: Energy Future Invest AS (EFI), mis on Norra riskikapitalifond, Conor Venture Partners Oy, mis on Põhjamaades ja Balti riikides tegutsev riskikapitalifond ja erakapitalil põhinev ARAX Capital Partners, mis on Austrias tegutsev riskikapitaliettevõte. Umbes 16% kuulub siis eestlastele ja ülejäänu välismaalastele.
    Autor: Alyona Stadnik, Kiiev, Ave Lepik
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.