Tallinna Tehnikaülikoolist välja kasvanud Austria-Eesti idufirma Crystalsol sõlmis kaheksa miljoni euro suuruse investeerimislepingu, et jätkata painduva päikesepatarei arendamist.
Crystalsol asutati 2008. aastal Tallinna Tehnikaülikooli hargettevõttena. Ettevõtte tehnoloogia ning patendiportfell tuginevad enam kui 30aastasele arendustööle professor Enn Mellikovi ja Dieter Meissneri uurimislaborites Eestis ja Austrias.
Ettevõtte 2011. aasta müügitulu oli 935 000 eurot ja puhaskasum 397 900 eurot. Aasta varem teeniti 30 000eurose müügitulu juures 217 000 eurot kahjumit.
Firma asutajate ning aastail 2008–11 osanike seas olid lisaks Tallinna Tehnikaülikoolile ka advokaadibüroo Sorainen ning OÜd AQR, Monotera ja Päikesepoiss. Eelmise aasta lõpu seisuga olid osanikud koondunud Austria firma crystalsol GmbH taha. OÜ Crystalsol juhatusse kuuluvad austerlased Thomas Badegruber ja Wolfgang Ressler ning soomlane Timo Petteri Holopainen.
Intervjuu Crystalsoli juhi ja kaasaasutaja Thomas Badegruberiga.
Mis plaan teil on saadud rahaga, mis on eesmärk?Hea on üldse see, et me saime raha, sest rahastajaid on raske leida. Oleme väga õnnelikud, et selle raha saime, sest selles tööstuses on seda raske saada. Meie eesmärk on tehnoloogiat arendada. Käivitame pilootprojekti nii Eestis kui ka Austrias. Seda raha jätkub kuni 2014. aasta lõpuni, siis meil on ilmselt rohkem raha vaja. Meil on juba selleks mõned kliendid.
Mida teevad töötajad Eestis ja Austrias? Eestis me toodame ainulaadset valgust neelavat materjalikihti, mis on valmistatud kristalsest pooljuhtpulbrist. Samuti arendame seda tehnoloogiat Eestis. Austrias valmistame ainulaadset poolläbipaistvat ja värvilist päikesepatareid. Nii oleme me oleme kogu aeg tegutsenud.
Kui palju on Eestis Teil töötajaid?Eestis on meil praegu 14 töötajat ja Austrias 11. 2008. aastal asutasime ettevõtte ning alates aastast 2009 oleme töötajaid juurde värvanud. Viimase kolme aastaga oleme kasvanud nullist neljateistkümneni.
Kas uue investeeringulepinguga on Teil töölisi juurde vaja? Lühiajaliselt me kedagi juurde ei võta, pikemas perspektiivis ilmselt küll. Oluline on aru saada, et peame raha mõistlikult kasutama. Päikepaneelitööstuses on toimumas suur konsolideerumine. Paljud ettevõtted ei ole selles sektoris edukad. Me peame olema selle rahaga ettevaatlikud. Peame kindlad olema, et saadud rahaga jõuame nii kaugele kui võimalik.
Kuidas investeerite seda raha? Pool raha investeerime Eestisse ja pool Austriasse.
Kui lihtne on juhtida sellist äri, kui on töötajad nii Eestis kui ka Austrias? Meil on kohalik juht olemas ning me reisime palju Austria ja Eesti vahet. Samas on oluline, et kohapeal oleks heade spetsialistide tiim.
Miks otsustasite Eestiga koostööd teha? Üks põhjus on see, et Tallinna Tehnikaülikoolis tehti arendustöid ja sealt me alustasimegi. Värbasime inimesi TTÜ-st ja tahtsime nendega koostööd teha. Austrias me tegime ettevõtte selleks, et värvata häid insenere. Austrias on rohkem kogemustega insenere - Saksamaalt ja Austriast.
Kes on Teie investorid, kas on ka eestlasi?Väike osa kuulub endiselt TTÜ-le ja nendele arendajatele, kes töötavad seda tehnoloogiat välja, samuti on investorid juhtkond. Suur osa kuulub kolmele investorile: Energy Future Invest AS (EFI), mis on Norra riskikapitalifond, Conor Venture Partners Oy, mis on Põhjamaades ja Balti riikides tegutsev riskikapitalifond ja erakapitalil põhinev ARAX Capital Partners, mis on Austrias tegutsev riskikapitaliettevõte. Umbes 16% kuulub siis eestlastele ja ülejäänu välismaalastele.
Autor: Alyona Stadnik, Kiiev, Ave Lepik
Seotud lood
Eestist ja ka Skandinaaviast pärit juhtidel napib üleilmseks äriks vajalikke kontakte, leiab investeerimisfirma ASI juht Margus Uudam.
Tallinna Tehnikaülikoolist välja kasvanud Austria-Eesti idufirma Crystalsol sõlmis kaheksa miljoni euro suuruse investeerimislepingu, et jätkata painduva päikesepatarei arendamist.
Intressiotsus avaldatakse täna õhtul kell 21
Kulla hind hüppas selle nädala alguses uute rekorditeni, tõustes kolme päevaga ligi 3 protsendi võrra. Peamiselt on kullal aidanud tõusta ootuste muutumine Föderaalreservi intressilangetuste osas – kui varem peeti tõenäoliseks 25protsendipunktilist kärbet, siis nüüd on tõenäolisem 50punktine kärbe. Intressiotsus avaldatakse Eesti aja järgi täna õhtul kell 21.
Hetkel kuum
Lisatud vigade vältimise juhend
Tagasi Äripäeva esilehele