Sirje Rank • 7. veebruar 2013 • 4 min
Jaga lugu:

Tugev euro varjab nõrkust

Euro pääsemine kõige hullemast on toonud uue häda – juba kostab kaebamist, et liiga tugev euro ei lase Euroopa majandusel jalule tõusta.

Jälle oodatakse imerohtu keskpangast – äkki ütleb Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi tänasel pressikonverentsil midagi, mis euro tõusuhoogu pidurdaks.

Tõenäolisem on, et euro tugevnemise võtab kinni nõrkus, mida ühisraha tugev fassaad ajutiselt ununeda on lasknud. Euroala enim jälgitud baasintressi määr jääb täna rekordmadalal 0,75% tasemel muutmata – selles on ühte meelt kõik agentuuri Bloomberg küsitletud 58 analüütikut.

Maailma suurtest valuutadest on euro alanud aastal USA dollari vastu enim tugevnenud. Möödunud nädalal kerkis euro USA dollari suhtes 14 kuu ja Jaapani jeeni suhtes 30 kuu kõrgeimale tasemele. Mõõnast 2012. aasta juulis on euro USA dollari suhtes tugevnenud ligi 11%.

Viimati sel teisipäeval kaebas Prantsusmaa president Francois Hollande Euroopa Parlamendis, et euro tugevus võib Euroopa majanduslangust veelgi süvendada. Presidendi ettepanek oli määratleda euroala jaoks sobiv vahetuskurss ning seda siis rahvusvahelisel tasandil kaitsta.

“Me ei saa lasta eurol vabalt kõikuda sõltuvalt turu meeleoludest,” ütles Hollande. “Meil tuleb tegutseda rahvusvahelisel tasandil, et oma huvisid kaitsta.”

Saksamaalt pälvis Hollande’i ettepanek kiire vastulöögi. Euroala prioriteet peab olema konkurentsivõime tugevdamine, mitte valuuta nõrgestamine, ütles Saksamaa majandusminister Philipp Rösler.

Reeglina pole ka Euroopa Keskpank vahetuskursi kõikumisest tuld võtnud. “Kogemused näitavad, et Euroopa Keskpank ei tee vahetuskursi muutustest peaaegu üldse välja,” kommenteeris eile CNBC-le ING panga analüütik Carsten Brzeski. “Kui aga praegune trend peaks jätkuma ja euro tugevus majanduskasvu väljavaateid veelgi nõrgestab, võib ka uus intressikärbe kõne alla tulla,” arvas ta, rehkendades, et euroala SKP kasv on alanud aastal euro tugevusest kaotanud 0,1–0,3%.

Euro tugevnemise on suuresti tinginud kergendus, et euro pidas kriisis vastu ja kõik liikmed jäid alles. Selle taga on Mario Draghi lubadus, et keskpank teeb euro koos hoidmiseks kõik mis vaja. Sõnade kinnituseks on keskpangal möödunud sügisest uus instrument – piiramatu tugiostuprogramm. Investorid söandavadki jälle investeerida Portugali, Iirimaa, Hispaania ja Itaalia võlakirjadesse ning isegi esimene Kreeka firma on taas turult laenu saanud. Kapitali väljavool perifeeriast on pöördunud.

Teisalt toetab eurot asjaolu, et Euroopa Keskpank ei järgi trendi, kus maailma suuremad keskpangad jätkavad võlakirjaostudega majandusse raha pumpamist. Euroopas, vastupidi, on kommertspangad hakanud erakorralisi likviidsuslaene keskpangale tagasi maksma.

“Euroopa keskpank tõmbab likviidsust koomale, samal ajal kui teised keskpangad trükivad raha nagu pöörased. See muudab euro atraktiivseks,” ütles agentuurile Bloomberg Commerzbanki analüütik Ulrich Leuchtmann.

Hispaania ja Itaalia laenukulud on mulluselt  rekordtasemetelt alanenud ning Iirimaa ja Portugal testivad võimalusi abiprogrammi alt välja pääsemiseks. See edu on aga väga hapral alusel.

Viimastel päevadel on Itaalia ja Hispaania võlakirjatootlused taas kerkinud, kui tekkis oht, et korruptsiooniskandaal võib sundida Hispaanias viis säästukava läbi surunud peaministri Mariano Rajoy ametist lahkuma ning arvamusküsitlused näitasid Itaalia lähenevate valimiste eel toetuse kasvu Silvio Berlusconile. Berlusconi poliitika viis Itaalia 2011. aasta sügisel kriisi lävele, mis toi võimule Mario Monti tehnokraatide valitsuse.

“Turule jõuab kohale, et riskid on alles märkimisväärsed. Eriti poliitilised riskid,” ütles Bloombergile Commerzbanki analüütik Michael Leister.

Poliitilised riskid ka selles mõttes, et euroala riikides väheneb kriisitunne ja valmisolek pooleli reforme jätkata. Mario Monti on ametiühingute survel leevendanud tööturu reforme, Hispaania on pidurdanud kärpeid, ehkki defitsiit ei taha sellest hoolimata taltuda.

Ka euroala juhtimises vajalikud reformid edenevad aeglaselt – Saksamaal ei ole kiiret pangandusliiduga ning koos teiste AAA-riikidega on ilmutatud skepsist euroala pankade rekapitaliseerimise suhtes otse ESMist (euroala päästefond). Viimane oli üks olulisemaid otsuseid kriisiratta pidurdamiseks.

Ka makromajanduses on tõsised probleemid. Euroala majandus on languses, kasvuta ei suuda aga riigid oma võlgu tagasi maksta. Hispaanias on võlakirjade tootlus alanenud eelmise aasta juuli 7,75% tasemelt 5,4%-le, kuid seegi on liiga kõrge majanduslanguses riigi jaoks, kus töötuse määr on üle 26%.

Samuti näitab ING panga analüüs, et kui riigi jaoks on laenukulud alanenud, siis mitte väikefirmade ja majapidamiste jaoks. “Keegi pole mulle veel selgitanud, kuidas me Kreeka, Hispaania või teiste perifeeria riikide majanduse kasvama saame,” ütles Goldman Sachsi president Gary Cohn.

Äsja riigistas Holland suuruselt neljanda panga, mis on meeldetuletus Euroopa panganduses püsivatest probleemidest. Reitinguagentuur Fitch hoiatas, et Hollandki võib ilma jääda AAA-järgu reitingust. Ning Küprose abipaketi ümber käärivad küsimused võivad uuesti üles tõsta euroalast mõne riigi väljakukkumise teema.

Eurole lagunemist ennustanud analüütikud tunnistavad, et alahindasid Euroopa poliitikute meelekindlust. Kuid nagu ütles New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini agentuurile Bloomberg: “Poliitika ei suuda kõigest üle olla. See on üks tegur, kuid ei trumpa veel üle kõike muud.”

Euro ammutab tugevustEuroopa Keskpanga lubadus “teha kõik, mis vaja”, et euro alles jääks, on vähendanud euro lõhkimineku riski.Euroala poliitikud on võtnud vastu olulised otsused rahaliidu ülesehituse tugevdamiseks.Kõrge tootlusega euroala riikide võlakirjad on investoritele atraktiivsed.Euroopa Keskpank ei jätka rahatrükki, pangad maksavad kriisilaene juba tagasi.Usalduse taastumine on alla toonud raskustes riikide laenukulud.Iirimaal on lootus tänavu esimese riigina abiprogrammist väljuda.

Eurot nõrgestabEuroopa majandus ei kasva, tööpuudus väga suur, võla­probleemid lahendamata.Poliitikutel kiusatus reforme (nii majanduses kui ka euroala juhtimises) leevendada.Poliitilised riskid valimistest ja skandaalidest.Euroopa “zombi”-pangad ei anna laenuSüsteemsed riskid rahaliidule Küprosel.Euroala finantsturud jätkuvalt killustunud.

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt