Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ekspordi kasvu taga Venemaa, Läti ja Leedu
Majandusministeeriumi teatel toetas Eesti eelmisel aastal 4,5 protsenti kasvanud eksporti enim Venemaa, Läti ja Leedu, kus impordinõudlus Eesti kaupade järele püsis tugevana.
Eksport Rootsi näitas keskmisest mõnevõrra suuremat kasvu, kuid Soomes jäi ekspordimaht aastatagusele tasemele, nentis ministeerium. Kui Rootsi majandus oli 2012. aasta kokkuvõttes väikese kasvuga, siis Soome majanduses toimus paigalseis.
Impordi ennakkasvu tulemusena tõusis kaubavahetuse bilansi puudujääk 1,2 miljardi euroni, mis oli ligi kaks korda kõrgem kui varasemal aastal.
Ministeerium märkis, et aastaga suurenesid olulisematest kaubagruppidest enim võrdselt 15 protsendi ulatuses põllumajandussaaduste, toidukaupade ja jookide ning keemiatoodete eksport. Suurima, 28 protsendilise osatähtsusega masinate ja seadmete väljavedu kasvas 9% võrra. Ekspordi kasvu pidurdajateks olid aga mineraalsed tooted, mille müük välisturgudele kahanes samuti 9 protsenti.
Jaanuaris pole majandusministeeriumi hinnangul sesoonsusest tingituna kaubavahetuse olulist kasvu oodata.
Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtete ootused olid jaanuaris sarnased eelneva kuuga: üle tavapärase taseme eksporttellimustega ettevõtete osatähtsus oli 8 protsenti, tavapärast tellimuste mahtu ootasid 56 protsenti ja tellimuste kahanemisest teatasid 36 protsenti firmadest.
Jaanuaris nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka euroalal majandususaldus taas natuke paranes, kuid jäi endiselt veel alla pikaajalisele keskmisele. Majandususaldus oli üle ajaloolise keskmise vaid Lätis, Eestis ja Leedus. Ka meie ühe olulisema kaubanduspartneri Rootsi majandususaldusindeks tõusis 95,1 punktini, samas jäi Soomes majandususaldus eelmise kuu tasemele.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.