Ettevõttele porivaipa valima asudes tuleb mõelda sellele, mitmendal korrusel büroo asub, kui tihedalt külastatava ettevõttega tegu ning millised on võimalused sissepääsu juures jalgu puhastada. Ideaalis on mustuse tõrjumine kolmeastmeline ning sellele tuleks mõelda juba ehitist projekteerides. Porivaibandus on kui omaette teadus, mis õigete valikute korral aitab pikas plaanis ka raha kokku hoida.
Kui koduuksel ajab asja ära väiksem porivaip, siis suuremates keskustes ja büroohoonetes peab talvel kasutusele võtma erimeetmed. Näiteks Viru Keskusest käib päevas läbi umbes 30 000 inimest. “Meil on terve kvartal keskuse all ja inimesed tulevad meie juurde sõiduteelt, tuues kaasa ka soola ja kive,” rääkis Viru Keskuse haldusjuht Rein Luks. “Õhtuks on vaibad läbimärjad,” lisas ta.
Suvel on kergem. Keskuse algusaastatel renditi Luksi sõnul porimatid sellega tegelevalt firmalt otse, praegu tegeleb aga mattide rentimise ja vahetamisega keskuse koristusfirma. Talvel vahetavad nad vaipa keskmiselt korra päevas, suvel paar kolm korda nädalas. “Kui on kuiv aeg, siis saab liiva ja muu kraami vaiba seest ka tolmuimejaga kätte, kuid talvisel ajal hakkavad vaibad väga kiiresti lirtsuma,” rääkis Luks.
Luksi sõnul peab vaiba peal saama talvel vähemalt kümme sammu astuda, siis saab pori kätte. “Meil on tuulekojas harjasmatid, mis peaksid suurema sodi enda sisse võtma ning ära pühkima ja seespool on siis vaibarida,” rääkis Luks.
Olulised harjasmatid. Kinnisvarateenindus OÜ juhatuse liikme Ivar Banki sõnul ei alga vaibateadus porivaibast, vaid just harjasmattidest, mis peaksid olema välisukse juures. “Meie ettevõtted on läinud lihtsamat teed. Üldiselt on kasutusel vaipade rendisüsteem, kust saadakse maha renditav vaip, mida siis vahetatakse mingi aja järel. Arvatakse, et sellest piisab, aga tegelikult see nii pole,” ütles ta.
Bank selgitas, et need vaibad, mida rendiettevõtted pakuvad, on tegelikult sissekäigu kaitsmise kolmas aste. “Tegelikult peaks olema esimene jala pühkimise võimalus juba väljaspool hoonet, siis tuulekojas, kuhu jäetakse suurem mustus ja liiv, ning alles siis tulevad vaibad, mis jalatalla ära kuivatavad,” ütles ta. “Häda on selles, et loodetakse, et ukseesine porivaip teeb kogu töö ära. Tegelikult aga ei tee – liiv ja muu jäävad vaiba peale, ei vaju sisse ja liiv kantakse ruumi edasi. Banki sõnul tuleb pori ja liivaga võitlemist alustada juba ehitise projekteerimise ajal – sissepääsu peab planeerima selliselt, et sinna saaks edaspidi paigutada korraliku jalgade puhastamise süsteemi. Paraku Banki sõnul paljud projekteerijad kas ei tea seda või hoiavad selle pealt kokku.
Teadmatus läheb kalliks maksma. Banki hinnangul tulevad projekteerijate möödalaskmised vahel ka teadmatusest, kuid tihti lihtsalt ei viitsita sellega tegeleda. “Enamik ettevõtjatest asub rendipinnal ja nad ei saa sissekäigu ehitust palju mõjutada. Seetõttu on tegu projekteerijate möödalaskmistega. Mõnikord võivad olla ka sellised uksed, mille juures pole jäetud piisavalt ruumi, et teha sinna vaipade tarvis süvend ja kui vaip maha pannakse, siis ei liigu uks sellest üle,” loetles Bank möödalaskmisi.
Sissekäigu juures peaks olema rest, mis teeb ära esimese töö. “Kui sinna pannakse ainult vaip, siis tehakse igakuiseid kulutusi vaiba rendi näol, mis tegelikult ületab selle resti hinna. Kolme aasta perspektiivis läheb see kallimaks,” märkis Bank.
Banki hinnangul tuleb vaiba valimise juures arvestada ka sellega, millise ettevõttega on tegemist, kui palju inimesi seda ettevõtet külastab ning mitmendal korrusel büroo asub. “Alumistel korrustel on vaja rohkem vaipu ja neid peab tihedamini vahetama ja ülemistel korrustel vähem. Oluline on ka ukse ette pandava vaiba ja resti ehitus,” rääkis Bank.
Rendiettevõtted vahetavad vaipu reeglina 7- või 14päevase perioodi tagant. Isegi kui talvel oleks vajadus vaipu tihedamini vahetada, siis paljudele ettevõtetele läheks sellise teenuse ostmine liiga kalliks.
“Vaiba ruutmeeter võtab enda sisse keskmiselt seitse liitrit vett ja kui see number on täitunud, siis tuleb vaip ära vahetada. Rohkem kui kord päevas vaipa vahetada on aga kliendile kulukas ja samas pole ka teenusepakkujad valmis mitu korda päevas ühes kohas vaipu vahetama,” möönis Bank.
Tihti valitakse liiga väike vaip
Suurim viga, mida ettevõtjad Puhastusimport OÜ müügijuhi Jan Andersoni sõnul teevad, on liiga väikse või kõige odavama vaiba valimine, mis ei teeni oma eesmärki.Intervjuu Jan Andresoniga.
Mida tuleb porivaiba valimisel meeles pidada? Kui suur on käidavus. Näiteks väike büroo, kus ei käi palju inimesi, seal piisab 150 × 90 cm vaibast ja see võiks olla oma vaip, kuna seda ei pea nii tihti pesema – üks-kaks korda aastas – ülejäänud aja tolmuimejaga.Enne porivaipa peaks olema ka porimatt, mis liiva, graniitkillustikku ja lund kinni hoiab.Kui porimatti ei ole, siis peab porivaip olema väga suure imamisvõimega ja vaip peab olema mitu korda pikem, kuna see ei võta enda sisse ei killustiku ega ka lund.
Millised on peamised vead, mida tehakse porivaiba valimisel? Ostetakse liiga väike vaip. Piisav pikkus peaks olema vähemalt neli sammu.Muidugi valitakse tihti ka kõige odavam vaip, mis ei ima nii palju kui vaja ja vaiba ääred lokivad üles.Kallimad vaibad peavad vastu kümmekond aastat.
Kas Eestis on piisavalt suur porivaipade valik? Pakkujaid on päris palju, kõik ehituspoed müüvad ja ka ostukeskused. Seal on aga vaibad ja matid mõeldud eraisikutele ja pole ka nii vastupidavad.
Kui oluliseks peavad ettevõtted porivaipa, vaadates näiteks kaubanduskeskusi? Kaubanduskeskustes on probleem minu arvates selles, et porimatt (tuulekoja matt aukudega ja nitriilkummist) on mustust liiga täis – augud killustiku täis ega mahuta enam mustust, mati alt puhastatakse harva. Edasi tassitakse killustik ja lörtsine lumi kaubanduspinnale. Veel hullem on siis, kui porivaip tõstetakse porimati peale, arvates, et nii hoiab see paremini lörtsi ja vett kinni, kuid see on ekslik.Porivaip, mis pannakse porimati aukudele peale, sulgeb ju killustikul ja lörtsil tee aukudesse.
Kuidas tuleks porivaipa hooldada? Igapäevane hooldus on tolmuimejaga. Kui vaip on ligamärg, siis peab olema veeimur, millega saab porivaibast ka vee kätte. Vastavalt vajadusele. Kaubanduskeskustes kindlasti iga päev, isegi mitu korda päevas, kui on väga lörtsine.Väiksemates kohtades üks kord nädalas või harvemini. Igapäevane hooldus on ikka igaühe enda mure.
Pane tähele
Poritõrje ABC
Mõtle oma vajadused läbi. Mida madalamal korrusel ruumid asuvad ja mida rohkem inimesi sisse-välja käib, seda rohkem on vaja pori ja liiva koristada ja tihedamini vaipu vahetada.Ära vali liiga väikest või odavat vaipa. Need ei täida oma eesmärki. Porivaiba peal peab kõndija saama teha vähemalt neli sammu. Kallim vaip peab kauem vastu ja tuleb kokkuvõttes odavam.Ideaalne poritõrje on kolmeastmeline. Esimene jalapühkimisvõimalus peaks olema juba väljaspool hoonet restil või harjastel, seejärel tuulekojas, kuhu jääb suurem mustus ja liiv, ning alles siis tulevad vaibad, mis talla ära kuivatavad.
Allikad: Kinnisvarateenindus OÜ ja Puhastusimport OÜ
Hind
Vastupidavam vaip tasub ära
vahetatavate porivaipade hinnad eurodes, ilma käibemaksutamõõtudega 60 × 90 cm 20mõõtudega 90 × 150 cm 48
Kui arvestada kümne aastaga, siis tuleks ühe kuu hinnaks suurema vaiba korral 0,4 eurot.
Seotud lood
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.
Viimased uudised
Kallas kritiseeris kõnes Michalit
Hetkel kuum
“Kas nad äkki murravad mingeid salajasi lubadusi?"
Turul on laokil kolmandik triljonist
Tagasi Äripäeva esilehele