Kinnisvara. Kuidas pori ja lörts siseruumidest eemal hoida?

Olulised harjasmatid. Kinnisvarateenindus OÜ juhatuse liikme Ivar Banki sõnul ei alga vaibateadus porivaibast, vaid just harjasmattidest, mis peaksid olema välisukse juures. “Meie ettevõtted on läinud lihtsamat teed. Üldiselt on kasutusel vaipade rendisüsteem, kust saadakse maha renditav vaip, mida siis vahetatakse mingi aja järel. Arvatakse, et sellest piisab, aga tegelikult see nii pole,” ütles ta.

Bank selgitas, et need vaibad, mida rendiettevõtted pakuvad, on tegelikult sissekäigu kaitsmise kolmas aste. “Tegelikult peaks olema esimene jala pühkimise võimalus juba väljaspool hoonet, siis tuulekojas, kuhu jäetakse suurem mustus ja liiv, ning alles siis tulevad vaibad, mis jalatalla ära kuivatavad,” ütles ta. “Häda on selles, et loodetakse, et ukseesine porivaip teeb kogu töö ära. Tegelikult aga ei tee – liiv ja muu jäävad vaiba peale, ei vaju sisse ja liiv kantakse ruumi edasi. Banki sõnul tuleb pori ja liivaga võitlemist alustada juba ehitise projekteerimise ajal – sissepääsu peab planeerima selliselt, et sinna saaks edaspidi paigutada korraliku jalgade puhastamise süsteemi. Paraku Banki sõnul paljud projekteerijad kas ei tea seda või hoiavad selle pealt kokku.

Teadmatus läheb kalliks maksma. Banki hinnangul tulevad projekteerijate möödalaskmised vahel ka teadmatusest, kuid tihti lihtsalt ei viitsita sellega tegeleda. “Enamik ettevõtjatest asub rendipinnal ja nad ei saa sissekäigu ehitust palju mõjutada. Seetõttu on tegu projekteerijate möödalaskmistega. Mõnikord võivad olla ka sellised uksed, mille juures pole jäetud piisavalt ruumi, et teha sinna vaipade tarvis süvend ja kui vaip maha pannakse, siis ei liigu uks sellest üle,” loetles Bank möödalaskmisi.

Sissekäigu juures peaks olema rest, mis teeb ära esimese töö. “Kui sinna pannakse ainult vaip, siis tehakse igakuiseid kulutusi vaiba rendi näol, mis tegelikult ületab selle resti hinna. Kolme aasta perspektiivis läheb see kallimaks,” märkis Bank.

Banki hinnangul tuleb vaiba valimise juures arvestada ka sellega, millise ettevõttega on tegemist, kui palju inimesi seda ettevõtet külastab ning mitmendal korrusel büroo asub. “Alumistel korrustel on vaja rohkem vaipu ja neid peab tihedamini vahetama ja ülemistel korrustel vähem. Oluline on ka ukse ette pandava vaiba ja resti ehitus,” rääkis Bank.

Rendiettevõtted vahetavad vaipu reeglina 7- või 14päevase perioodi tagant. Isegi kui talvel oleks vajadus vaipu tihedamini vahetada, siis paljudele ettevõtetele läheks sellise teenuse ostmine liiga kalliks.

“Vaiba ruutmeeter võtab enda sisse keskmiselt seitse liitrit vett ja kui see number on täitunud, siis tuleb vaip ära vahetada. Rohkem kui kord päevas vaipa vahetada on aga  kliendile kulukas ja samas pole ka teenusepakkujad valmis mitu korda päevas ühes kohas vaipu vahetama,” möönis Bank.