• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 19.02.13, 08:54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Soome kaotab majanduskuritegudega aastas 5 miljardit

Majanduskuritegevusega kaotab Soomes aastas hinnanguliselt viis miljardit eurot, aga mustvalgel on sellest kirjas vaid 170 miljonit eurot, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome politseiameti ja tolli ülevaatest selgub, et majanduskuritegevus jättis politsei tõestatud andmeil riigikassasse 170 miljoni suuruse augu. Raporti kohaselt viis politsei eelmisel aastal lõpule 1700 majanduskuriteo uurimise, mis puudutas kokku 172 miljoni euro suurust kahju. 105,5 miljonit sellest keskendus Helsingisse.
Need numbrid näitavad, kui suured summad on kuritegudena mustvalgelt tõestatud, kuid kahjuks ei räägi sellest, kui palju kuritegusid tegelikult korda saadetakse, tõdes majanduskuritegude uurija Markku Hirvonen. "Rusikareegel on, et paljastatakse umbes 5-10 protsenti tüüpilistest majanduskuritegudest," ütles ta.
Suur osa kuritegudest jääb varjatuks, kuna ettevõtted ei taha nendega seoses oma nime näha. "Näiteks korruptsioonikuritegudest jääb suur osa paljastamata, kuna ettevõtted häbenevad selle väljatulemist," märkis uurija.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hirvoneni hinnangul kahandavad majanduskuriteod valitsuse tulusid ligikaudu viie miljardi euro võrra, mis on sama suur summa kui kogu Helsingi aastaeelarve.
See on eriti suur, kui seda võrrelda rahaga, mis õnnestub petturitelt tagasi saada. Kümne aasta keskmisena on näiteks arestimise teel tagasi saadud 36 miljonit eurot. Aastati on küll kõikumine suur, nii näiteks õnnestus 2008. aastal saada 59 miljonit eurot, aga eelmisel aastal vaid 34.
Hirvoneni hinnangul võiks tagasisaadavad summad olla suuremad, kui asi tõsiselt käsile võetaks. Majanduskuritegevusega võitlemist takistavad nii kohtute pikk käsitlemisaeg kui ka õigusvaldkonnas tehtud kärped. Valitsuse läbirääkimistel küll saavutati, et halli majandusega võitluseks antakse juurde 20 miljonit eurot.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele