• OMX Baltic−0,08%297,03
  • OMX Riga−0,54%914,84
  • OMX Tallinn0,4%2 034,7
  • OMX Vilnius0,14%1 221,09
  • S&P 5001,52%6 466,91
  • DOW 301,89%45 631,74
  • Nasdaq 1,88%21 496,54
  • FTSE 1000,13%9 321,4
  • Nikkei 2250,05%42 633,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%93,6
  • OMX Baltic−0,08%297,03
  • OMX Riga−0,54%914,84
  • OMX Tallinn0,4%2 034,7
  • OMX Vilnius0,14%1 221,09
  • S&P 5001,52%6 466,91
  • DOW 301,89%45 631,74
  • Nasdaq 1,88%21 496,54
  • FTSE 1000,13%9 321,4
  • Nikkei 2250,05%42 633,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%93,6
  • 28.02.13, 05:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuhu kaob Eestis hobuseliha?

Hobuseliha imporditi Eestisse mullu 123 tonni ehk kümme korda rohkem, kui varem. Ehkki mõned ettevõtted toodavad hobuselihast vorsti või konserve, on nende avaldatud kogused väikesed, väike on ka hobuseliha ekspordimaht. Paratamatult tekib küsimus: kuhu kaob Eestisse toodud hobuseliha?
Statistikaameti andmetel suurenes mullu hobuseliha import võrreldes varasema aastaga ligi kümme korda. 73% hobuselihast toodi Eestisse Ungarist ja 18% Belgiast.
On tõsi, et kogu hobuseliha ei jää Eestisse. Mullu rändas sisse toodud hobuselihast Euroopasse edasi ligi 30%. Eesti ettevõtete sisseostetud hobuseliha kogused on aga marginaalsed. Näiteks Maag tõi veterinaar- ja toiduameti andmetel mullu sisse ligi 15 tonni hobuseliha. Uvic aga eelmisel aastal alles alustas hobuselihast vorsti tootmist ja on sel aastal toonud hobuseliha sisse ligi 800 kilo.
Kuhu kadus ülejäänud liha?

Artikkel jätkub pärast reklaami

Maag lihatööstuse endine juht ja praegu Atriat juhtiv Olle Horm tunnistas, et statistikaameti uudis hobuseliha impordist Eestisse pani temagi kukalt sügama. „Number on minu jaoks väga suur, see pole restorani ega jaekaubanduse number,” ütles Horm. Tema sõnul on küülikuliha suurenenud import näha jaekaubanduses ning konnakoivad on ilmselgelt restoranikaup, kuid hobuseliha ta niisama müügis kohanud pole.
Horm kinnitas, et Atria hobuseliha ei kasuta. Tema sõnul on veise- ja hobuseliha maitselt ja välimuselt üsna ligilähedased, kuid et mõni ettevõte kasutab hobuseliha mõne teise tooraine nime all, tundub talle vähetõenäoline - veterinaar- ja toiduametil on toiduainetetööstuse suurettevõtete üle piisavalt põhjalik järelevalve.
Et sisse toodud hobuseliha kasutamist ei suudeta kontrollida, siis tekib kahtlus, kas me äkki ei söö seda enda teadmata sisse? „Küsimus on suhteliselt õiglaselt püstitatud,” nentis Horm.
Lähemalt loe tänase Äripäeva paberlehest.
 
Autor: Kadri Jakobson, Ave Lepik

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    0 k 23 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele