Siim Kallas: Euroopa lennufirmasid vaevavad vanad võlad

“Kaks nädalat pärast Malévi (ungari rahvuslik lennufirma – toim) pankrotti oli kohal Ryanair. Ühendused olid tagatud. Aga…”

Ungari ajakirjanik mu ees krimpsutab nägu. Sõna “aga” kõlab halvaendeliselt. Ta räägib Ryanairist, mis hakkas lennutama inimesi Ungarisse ja sealt välja. Lennujaamas teenindatavate inimeste arv oli sama, kuid ikkagi kumiseb sellest loost, mis algab vahetult pärast Ungari rahvusliku lennuliini hukku, see “aga”.

Pea kohe teatas odavlennufirmade kuningas Ryanair, et avab Ungaris 26 uut liini. Talle järgnesid  easyJet ja Wizz Air.

Esiteks on küsimus kvaliteedis. Ryanairiga lendavad inimesed, keda huvitab kokkuhoid. Seekaudu kaotasid aga Ungari hotellid ja turism, lennujaama poed katsuvad piire ja riiki jookseb vähem raha.

Ungari ja Leedu (kelle rahvuslik lennuettevõte FlyLal läks pankrotti mõnda aega tagasi) lood pole ilusad. Lennundus on keeruline ala. Kasumit teenivad lennuettevõtted – kui jätta kõrvale odavlennufirmad nagu Ryanair – on pigem erand kui reegel.

Transpordivolinik küsimuste risttules. Euroopa ajakirjanduskeskuse saali sisenes Siim Kallas. Järgnesid küsimused, mida esitasid lisaks loo autorile Euroopa liidu ajakirjanikud Paul Eldering (De Telegraaf, Holland), Andreas Spaeth (vabakutseline, Saksamaa) Fearghal O’Connor (The Sunday Business Post, Iirimaa). Lisaks küsis siinkirjutaja Kallaselt küsimusi hiljem.

Eesti rahvuslikku lennufirmat võib oodata pankrot. Paljudel teistel on ees sama probleem. Kuidas kompenseerida selle kadu? Paljude väiksemate ja regionaalsete lennufirmadega on praegu suuri probleeme. Muresid on ka teiste rahvuslike lennufirmadega. Euroopas on tugev konkurentsipoliitika, mille kohaselt saab valitsus rahvuslikku lennufirmat aidata, ent ainult kord kümne aasta kohta ja ainult restruktureerimiseks – mitte toetuseks ja eriti mitte maksumaksja kulul halva juhtimise toetamiseks.

Riigiabi reeglid on õiglase konkurentsi kindlustamiseks. Teisalt on need ka valitsuste enda kaitseks, et mitte kasutada maksumaksja raha halvasti juhitud ettevõtete aitamiseks. Selle kohta on mitmeid näiteid. Otselennud on oluline argument. Väga hõivatud inimesed soovivad ja eelistavad otselende.

Euroopas on palju lennuettevõtteid, mida ähvardab pankrot – Eestis, Itaalias, Prantsusmaal. Ma kahtlen, et Prantsusmaa, Itaalia ja teised lasevad ettevõttel pankrotti minna. Kuid kui jälgida ELi reegleid, peaks nii minema. Kui realistlik see on?  Oma küsimusega jõudsite Euroopa Liidu lennufirmade konkurentsireeglite põhiküsimuseni: kas me vajame nii palju lennufirmasid? Me näeme uusi tulijaid, nagu Norwegian Air, ja teisi, kes on väga paindlikud – ning maksavad oma töötajatele hästi. Nad suudavad ühendusi paremini juhtida. Suured lennufirmad otsivad võimalusi globaalseks koondumiseks, et olla rahvusvahelisel turul konkurentsivõimelisemad.

Mis on riigiabi? See on maksumaksja raha! Euroopa eelarve ei toeta lennufirmasid ega ka teisi ettevõtteid. Nüüd näeme nii laevatranspordis kui ka lennunduses kriisi. Kui vaatame laevade hindu paar aastat tagasi, siis on näha hämmastavat muutust. Sama on juhtunud lennunduses. Meil on keerulised ajad. Näeme, et on juhtumeid, mis töötavad väga hästi. Mitte ainult odavlennufirmad. Suured lennuettevõtted on kriisis investeeringute tõttu, mida nad pidid tegema varem ja peavad tegema ka praegu. Kütuse maksumus on väga oluline, selle hind on märgatavalt tõusnud. Ettevõtted tahavad rohkem vähem kütust tarbivaid lennukeid. Tehnoloogias on toimunud hämmastav muutus, lennufirmade juhid ei saa seda eirata, nad on pidanud ostma palju vähem kütust kasutavaid lennukeid, sest vastasel korral ei jääks nad ellu. Selleks on laenatud raha.

Kuidas seda tagasi maksta? See on keeruline küsimus.

Ryanairi tegevjuht Michael O’Leary on öelnud, et Euroopa Komisjon pole tema vastu õiglane, ja et Air Linguse küsimus (Ryanair püüdis üle võtta Iiri rahvuslikku lennufirmat AIr Lingus. Euroopa Komisjon leidis aga, et kahe ettevõtte ühinemine tekitaks Ryanairi monopoli või domineeriva positsiooni turul, mis tähendaks tarbijale väiksemat valikut ja suuremat riski hinna tõusus – toim) on vaid üks hiljutisem näide pikas reas. Kas Te nõustute ja kas komisjon saaks parandada suhet ühe Euroopa kõige innovatiivsema lennuettevõttega? Ma olen Michael O’Learyga paar korda kohtunud. Ma ei ühine kindlasti arvamusega, et ta on Euroopa Liidu vaenlane. Me hindame Ryanairi saavutusi kõrgelt, see on edukas ettevõte ja eduka ettevõtlusmudeliga.

Mis puudutab konkreetset juhtumit keelata nende kahe ettevõtte ühinemine – minu kollegid Euroopa Komisjonis  tegid juriidiliselt väga suure ja punktuaalse töö. See ei olnud poliililiste mõjutustega, ma isegi ei tea, milliseid poliitilisi mõjutusi seal oleks võinud olla. Michael O’Leary ei ole esimene, kes süüdistab Euroopa Komisjoni kõiges, mis juhtub Euroopas. Isiklikult ma hindan teda väga.

Kui paljud riigid on tõstnud häält seoses rahvuslike lennufirmade ja riigiabiküsimustega? See pole otseselt minu rida. Sellega tegeleb Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Almunia, riigiabi küsimustega käiakse ikka eelkõige tema juures. Meiega on arutatud võimalusi leidmaks uusi lahendusi.

Tulevad uued juhtnöörid. Seal nähakse ette võimalusi, et riigid saaksid toetada regionaalseid lennujaamu.  Maksumaksja raha saab kasutada re­struktureerimiseks teatud piirides.

Mida teha olukorras, kus riigis ei ole stabiilset lennufirmat? Selleks on vaja teha arvutus, mis juhtuma hakkab. Ma ausalt öeldes ei oskagi seda täpsemalt kommenteerida. Ainus, mida ütlen, et Tallinnas paikneva lennuettevõtte säilitamine on  oluline. See on kindel.  Tegelikult on ärimudel sellise lennuettevõtte toimimiseks olemas. Küsimus on selles, kuidas saada üle sellest, mis minevikus on valesti tehtud. Kuidas saada lahti vanadest võlgadest? See on kõigi probleem.

Ajakirjaniku komandeeringut Brüsselisse rahastas Euroopa komisjon

Bussireisijatele suuremad õigused

ELi uus määrus annab bussireisijatele kogu ELis senisest suuremad õigused.“Oleme täitnud lubaduse. Tänu määrusele laienevad ELi reisijaõigused ka bussireisijatele.Euroopa Liit on nüüd maailma esimene piirkond, kus kõik reisijaõigused kehtivad kõikide transpordiliikide puhul,” ütles transpordiküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas.Määrus kehtestab bussiga sõitjatele samasugused õigused  nagu lennuki-, rongi- ja laevareisijale. Puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestel on õigus saada tasuta abi selleks kindlaksmääratud bussijaamades ja bussides ning rahalist hüvitist juhul, kui nende liikumisabivahend saab kahjustada või läheb kaotsi.Uute õiguste järgi hüvitatakse kogu piletihind või marsruudi muutmise kulud, kui reis on ülebroneeritud või tühistatud või hilineb eeldatavast väljumisajast alates üle kahe tunni (õigus kehtib ainult üle 250 km pikkuse reisi korral). Lisaks hüvitatakse 50% piletihinnast siis, kui vedaja ei ole andnud sõitjale võimalust valida kas hüvitamise või marsruudi muutmise vahel (ainult üle 250 km pikkuse reisi korral).Vedajal on kohustus pakkuda piisavat abi, näiteks suupisteid, einet või karastusjooke ning vajadusel majutust, kui üle kolme tunni kestev reis tühistatakse või kui see hilineb üle 90 minuti (ainult üle 250 km pikkuse reisi korral). Samuti makstakse hüvitist liiklusõnnetusest põhjustatud surma, vigastuse või pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral.Reisijatele vajalik info peab olema piisav ja hõlpsasti kättesaadav. Bussiveoettevõtjad peavad andma kõikidele sõitjatele võimaluse esitada kaebusi ning igas ELi liikmesriigis peab olema sõltumatu asutus, mis vastutab määruse jõustamise ja vajadusel karistuste määramise eest.