• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,05%40 063,86
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,05%40 063,86
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • 05.03.13, 15:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Pank: ekspordi kasv peegeldab konkurentsivõime kasvu

Eesti majanduse konkurentsivõime on viimastel aastatel tugevnenud, millest annab tunnistust kiirem majanduskasv (SKP) elaniku kohta võrreldes enamiku Eesti kaubanduspartneritega, ütles Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna peaspetsialist Natalja Viilmann.
"Samas ei ole Eesti majandus arenenud ühtlaselt ja stabiilselt. Näiteks kriisiaastatel oli majanduslangus Eestis sügavam kui paljudes teistes riikides," kommenteeris Viilmann.
Järgneb Natalja Viilmanni kommentaar.
Eesti sissetulekute kasvu peamiseks allikaks on olnud kaupade ja teenuste ekspordi turuosa kasv põhilistes sihtriikides ja maailmaturul tervikuna. Viimasel aastakümnendil kasvas Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa sihtturgudel kokku 72%, maailma ekspordis aga ligi 17%. Eesti kaubaekspordi maksumuse suurenemine oli 2/3 ulatuses seotud eksporditavate koguste ning 1/3 ulatuses ekspordihindade kasvuga. Kiirem hinnakasv viitab Eesti ekspordi struktuuris toimunud nihkele kõrgema lisandväärtusega toodete suunas, positiivsetele muutustele allhanke väärtusahela positsioonis ja nišitoodete või -turgude olemasolule.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti eksport kasvas viimasel kümnendil Euroopa Liidu keskmisest kiiremini. See on peamiselt tingitud sellest, et Eesti peamised ekspordipartnerid kasvasid jõudsamalt ja samuti oli Eestil võrreldes teiste riikidega rohkem selliseid tooteid, mille turuosa kasvas rutem. Samas mõjutab Eesti ekspordikasvu ka konkurentsivõime, tänu millele on Eesti eksport olnud suuteline kasvama kiiremini kui muude riikide oma.
Hindade areng võib lühiajaliselt mõjutada ekspordi tulemuslikkust. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) metoodika abil tehtud hinnangud näitavad, et enne kriisi oli Eesti suhtelist hinnataset väljendav krooni reaalkurss veidi ülehinnatud. See tähendab, et Eesti hinnad kasvasid pisut liiga kiiresti. Eesti praegune inflatsioon on stabiilsem, tagades tasakaalulisema majandusarengu, ning Eesti jaoks on euro reaalkurss nüüd pigem alahinnatud. Lühiajaliselt võimaldab see meie eksportööridel saada välisturgudel (vaadeldud on 56 välispartnerit) teatud eeliseid, kuid võib pikemas ettevaates põhjustada kiiremat hinnakasvu.
Eesti ekspordivõime säilimiseks tuleb hoiduda majanduse tasakaalu ohustavast liigkiirest hinnakasvust. Hinnatõususurve vältimiseks peavad nii valitsus kui ka keskpank suutma õigeaegselt rakendada finantssektori- ja eelarvemeetmeid. 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele