Eesti Pank: ekspordi kasv peegeldab konkurentsivõime kasvu

"Samas ei ole Eesti majandus arenenud ühtlaselt ja stabiilselt. Näiteks kriisiaastatel oli majanduslangus Eestis sügavam kui paljudes teistes riikides," kommenteeris Viilmann.

Järgneb Natalja Viilmanni kommentaar.

Eesti sissetulekute kasvu peamiseks allikaks on olnud kaupade ja teenuste ekspordi turuosa kasv põhilistes sihtriikides ja maailmaturul tervikuna. Viimasel aastakümnendil kasvas Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa sihtturgudel kokku 72%, maailma ekspordis aga ligi 17%. Eesti kaubaekspordi maksumuse suurenemine oli 2/3 ulatuses seotud eksporditavate koguste ning 1/3 ulatuses ekspordihindade kasvuga. Kiirem hinnakasv viitab Eesti ekspordi struktuuris toimunud nihkele kõrgema lisandväärtusega toodete suunas, positiivsetele muutustele allhanke väärtusahela positsioonis ja nišitoodete või -turgude olemasolule.

Eesti eksport kasvas viimasel kümnendil Euroopa Liidu keskmisest kiiremini. See on peamiselt tingitud sellest, et Eesti peamised ekspordipartnerid kasvasid jõudsamalt ja samuti oli Eestil võrreldes teiste riikidega rohkem selliseid tooteid, mille turuosa kasvas rutem. Samas mõjutab Eesti ekspordikasvu ka konkurentsivõime, tänu millele on Eesti eksport olnud suuteline kasvama kiiremini kui muude riikide oma.

Hindade areng võib lühiajaliselt mõjutada ekspordi tulemuslikkust. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) metoodika abil tehtud hinnangud näitavad, et enne kriisi oli Eesti suhtelist hinnataset väljendav krooni reaalkurss veidi ülehinnatud. See tähendab, et Eesti hinnad kasvasid pisut liiga kiiresti. Eesti praegune inflatsioon on stabiilsem, tagades tasakaalulisema majandusarengu, ning Eesti jaoks on euro reaalkurss nüüd pigem alahinnatud. Lühiajaliselt võimaldab see meie eksportööridel saada välisturgudel (vaadeldud on 56 välispartnerit) teatud eeliseid, kuid võib pikemas ettevaates põhjustada kiiremat hinnakasvu.

Eesti ekspordivõime säilimiseks tuleb hoiduda majanduse tasakaalu ohustavast liigkiirest hinnakasvust. Hinnatõususurve vältimiseks peavad nii valitsus kui ka keskpank suutma õigeaegselt rakendada finantssektori- ja eelarvemeetmeid.