Ettevõtjad: suurim äririsk on hinnatundlik tarbija

Probleemiks on ka üha tugevnev kärpesurve ja samas kasvavad kasumiootused, mis muudavad keeruliseks toodete ja teenuste kvaliteedi samaväärsena hoidmise.

„Tarbija hinnatundlikkus on äririskide tabelis liikunud üha tõusvas joones, kuid arvestades, et enamike Euroopa riikide majandusolukord on juba stabiliseerumas, on selle tänavune esikoht isegi mõnevõrra üllatav,“ rääkis Ernst & Young Baltic ASi ärinõustamise osakonna juhtivkonsultant Siim Aben. „Võrdlusena võib tuua näiteks 2010. aasta, mil hinnatundlikkuse risk asetus veel 15. kohale ning 2011. aastal neljandale kohale. On ilmselge, et majanduslangus on tarbija ostuharjumusi jäädavalt muutnud – inimesed on harjunud suurte allahindlustega ja ootavad neid jätkuvalt.“

„Ühtlasi peavad ettevõtjad muutunud turusituatsioonis suutma tagada madalate kuludega konkurentsieelise ning võitlema turuosa pärast järjest lisanduvate online ostukeskkondadega,“ märkis Siim Aben. „Ettevõtjad märkisid, et isegi varasemalt hinnaeelise taganud tugevat kaubamärki on muutunud turusituatsioonis kallis üleval pidada.“

Teiseks suureks riskikohaks on ettevõtjate hinnangul kulude kokkuhoiusurve, samas kui suur hulk ettevõtteid on majandussurutises ellu jäämiseks juba mahukamad kärped ära teinud. „Võimekus kulude kokkuhoiuga edu saavutada oli, on ja jääb üheks peamiseks väljakutseks. Uuringust avaldus ühtlasi huvitav lähenemine sellele, kes peaks olema ettevõttes kokkuhoiumeetmete eest vastutav – 66% vastanutest leidis, et selle eest peaks vastutama tegevjuhtkond, kuid 27% arvas, et kulukärped peaksid olema nõukogu pädevuses,“ selgitas Siim Aben.

Kui eelmisel aastal pani ettevõtjaid enim muretsema valitsuse kasvav roll, siis sel aastal on „valitsuse sekkumise“ kartus üllatuslikult kümne äririski seas kukkunud alles seitsmendale kohale. „Arvestades ka Eestis käivaid diskussioone maksusüsteemi üle võib järeldada, et ühelt poolt meie ettevõtjad ise tahavad muudatusi, mis toetaks majanduskasvu ja väldiks meie ettevõtjate konkurentsipositsiooni halvenemist. Pean silmas eelkõige tööjõu makse, erinevaid aktsiisimakse või muid riiklikul tasandil määratlevaid tasusid. Ning teisalt on kindlasti soov jätta ettevõtte tulumaksusüsteem muutmata,“ rääkis Ernst & Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi.

„Valitsuse sekkumisest kõrgemaks riskikohaks peetakse pigem hinnastamise, kulude kontrolli ning seeläbi kasumi teenimise võimet, mis on ka loogiline, arvestades ebakindlusi Euroopa majanduses,“ rääkis Kiigemägi. „Ettevõtjad näevad siin peamise võimalusena liikumist arenevatesse riikidesse, kuna sealsed majanduskasvu numbrid on tunduvalt kõrgemad ning seega võimalused hoopis laiemad.“

Suurima ärivõimalusena on tabelis jätkuvalt eesotsas innovatsioon, mis tähendab uusi lahendusi efektiivsemalt tegutsemiseks või hoopis päris uuenduslike lahendusi, mis peaks looma omakorda uusi müügivõimalusi. Kiigemägi sõnul kehtivad kasvuvõimaluste osas ka Eestis samad põhimõtted – uued turud ja innovatsioon on tulevikus lahenduseks.

Ernst & Youngi äririskide ja võimaluste uuring aastatel 2013 -2015 valmis koostöös Oxford Analyticsiga. Eelmisel aastal läbi viidud uuring analüüsis eelkõige seda, kuidas on need riskid ja võimalused maailma ettevõtjate jaoks täna oma olulisust kasvatanud või kaotanud. Kokku küsitleti uuringu käigus 641 ettevõtte spetsialisti/tegevjuhti 21 riigist.