Reinfeldt: Rootsi pole pangaliidu osas veel otsust teinud

„Me kehtestasime kolm olulist tingimust, millest kõige olulisem on, et me ei taha rahastada puudujääki teiste riikide pangandussüsteemis. Me leiame, et peab olema kriisilahenduse süsteem, mille aluseks on riigi enda vastutus, mis tähendab, et kulud ja riskid ei kanduks üle teistele riikidele. Kui me selle saame kindlustada, siis oleme valmis liitumist kaaluma,“ kordas Reinfeldt Rootsi nõudmisi.

Teise tingimusena tahab Rootsi õigust kehtestada oma pankadele kõrgemaid kapitali adekvaatsuse nõudeid. „Seal oleme kaugemale jõudnud,“ möönis Reinfeldt.

Rootsi kolmas nõudmine puudutab õigust otsustes kaasa rääkida, kus viimane sõna on praegu Euroopa Keskpanga nõukogul, kus euroala välised riigid esindatud ei ole. „Meie seisukohti on kuulda võetud, aga me ei ole veel saanud vastuseid, mida me ootame. Sellest kõigest sõltub,“ kirjeldas Reinfeldt asjade hetkeseisu.

Ühtse pangandusliidu loomisel on praeguseks kõige kaugemale jõutud ühtse pangandusjärelevalvega. Värskelt valminud analüüsis, mis käsitleb poolt- ja vastuargumente järelevalvega liitumiseks just euroala väliste riikide perspektiivist, leiavad Brüsseli Bruegeli mõttekoja analüütikud, et eemale jäänud riikide kartusi on püütud praeguses juriidilises raamistikus arvestada maksimaalselt. Äärmise abinõuna on jäetud võimalus ka järelevalvemehhanismist välja astuda, kui kuidagi kokkuleppele ei jõuta. Ühistest reeglitest Euroopa integreeritud finantsturul on aga palju võita – plaan oleks mõistlik ka ilma euroala kriisita.

Järelevalve on samas vaid osa pangandusliidust, mis eeldab lisaks ühtset kriisilahendusmehhanismi ja hoiuste tagamist. Bruegeli analüütikud möönavad, et pangandusliidu toimimine eeldab teatud määral ühist vastutust. Samas peaks tõhusam ja üht moodi mõistetud järelevalve neid riske maandama.

Reinfeldt kordas ühtlasi Rootsi vastuseisu finantstehingute maksule, viidates Rootsi aastakümnete tagusele katsele taolist maksu kehtestada.

„Me ei arva et see on hea ja tark viis kuidas rahastada ELi tegevust või liikmesriikide tegevust," rääkis Reinfeldt. Rootsis oleme kehtestanud pankadele maksu, millest loome fonde, mis suurendavad pankade võimet kriisis vastu pidada ja potentsiaalseid kahjusid kanda. See on parem,“ ütles Reinfeldt, lisades, et Eesti liitumine selle maksuga on muidugi Eesti enda otsustada.

„Rootsi kogemused olid üheselt negatiivsed. Me ei saanud neid tulusid, mis me tahtsime, ja hulk tehinguid koliti mujale, Londonisse. Kapital on ju väga liikuv. Ja tavaliselt liigub kapital sellise maksu eest minema. Selline on meie kogemus. Ja kogu Euroopa ei lähe ju selle maksuga kaasa,“ põhjendas Rootsi peaminister.