Viimati 2005. aastal kasumit teeninud Sportland jõudis möödunud aastal taas plussi, kasvatades käivet 14% võrra 61 miljoni euroni. 2011. aastal teenis ettevõte 52,7 miljoni eurose käibe juures 53 000 eurot kahjumit.
Sportland International Groupi juhatuse liikmete Are Altraja ja Anti Kalle sõnul on kriisi läbimise retseptid lihtsad, aga nagu sportlasel vigastusega, võtab taastumine oma aja.
Tehti palju korrektiive. “Meil oli kriisi saabudes 157 kauplust kuues riigis, ettevõte andis tööd 1700 inimesele. Erinevad turud kukkusid 45–70%. Alustasime ettevõtte jõulist vähendamist ja kohandamist turutingimustele, mis võttis oma aja. Praegu tegutseme ainult Balti riikides. Töötajate arv on vähenenud ligi kaks korda,” üles Altraja. Eelmise aasta kasumi suurust ei olnud juhatuse liikmed nõus ütlema, täpsustades, et auditeeritud tulemused saabuvad paari kuu jooksul.
Koostööd pankadega nimetab Altraja konstruktiivseks, lisades, et tulemus ongi sündinud koostöös pangaga. Viimase kolme aastaga on Sportland renoveerinud pea kõik poed ja see jätkub. Viimase kuu sees avati värskendatud poed Leedus Šiauliais ja Vilniuses ELLile kuuluvates kaubanduskeskustes.
Mõju on ka e-kaubandusel. Kalle ja Altraja sõnul on spordikaupade turg samasuguses kasvus nagu kogu jaekaubandus. “Kindlasti tunnetame konkurentsi kiirmoebrändidelt ja oma mõju on ka e-kaubandusel,” märkis Altraja.
“Baltimaades on kõva potentsiaal jalgpallil ja viimaseid aastaid kestnud jooksubuum ei näita veel raugemise märke. Samas on ca 1,2 miljonit tarbijat Baltimaadest lahkunud tööle välismaale ja eks see annab kõvasti tunda. On ju lahkujad enamasti noored inimesed – meie peamine sihtgrupp.”
Järgmise aasta kohta Kalle ja Altraja täpset visiooni ei andnud. “Jaekaubanduses ei ole raskeid ega kergeid aegu. Kasvame ja areneme koos turuga, mõnel juhul loodame trendi ka suunata. Siht on silme ees ja ka praegu on laual mitmeid plaane. Meie jaoks on siin endiselt palju kirge ja samuti küllaga dünaamikat,” ütles Altraja.
Seotud lood
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.
Enimloetud
6
Näeb häid objekte Eestis ja väljaspool
Hetkel kuum
Näeb häid objekte Eestis ja väljaspool
Rõtov, Mandel ja Lang ettevõtete maksustamisest
Tagasi Äripäeva esilehele