1. mai 2013 kell 21:00

Kuidas? Terav valgus ja kuiv õhk kahjustavad silmi

Silmaarsti seisukohalt mõjutab töötegija nägemist kolm komponenti:  välistingimused ehk tööruum, organismi seisund ja töökoormus, kirjutas Meditsiiniuudised.

Silmaarstid puutuvad kuvariga töötavate inimeste nägemist kontrollides kõige sagedamini kokku kuiva silma sündroomiga (KSS). Selle esinemine on viimase 10–15 aastaga mitu korda sagenenud. Põhjuseid on palju ja enamasti on need seotud kõigi mainitud komponentidega.

Pidevalt suureneb ka nende inimeste hulk, kes istuvad tunde kuvarite taga. KSS esineb sageli neil, kes töötavad kaubanduskeskustes, koolides, haiglates, laevadel ja lennukites, ning autojuhtidel.

Pool päeva arvuti taga. Sündroomi peamised põhjustajad on terav valgus, kuiv õhk ja sundventilatsioon. Iga päev kuuleb arst mõnelt patsiendilt, et ta istub arvuti taga vähemalt 12 tundi järjest.

Silmade kuivust võib põhjustada ka organismi seisund. Mõnele inimesele on juba loodus kaasa andnud kuivapoolsed limaskestad, teisele niisked. Mida vanemaks inimene jääb, seda kuivemaks silmad muutuvad. Naistel võib silmade kuivus tekkida raseduse, rinnaga toitmise ja menopausi ajal.

Kuvariga töötava inimese silmadele on kontaktläätsed lisakoormus. Kuigi nende veesisaldus ja hapniku läbilaskvus on ajaga paranenud ning silmasõbralikkus suurenenud, jäävad ebasoodsates tingimustes (näiteks arvutiga) töötajale peamiseks abimeheks prillid.

Ka nägemist korrigeerivad sarvkestaoperatsioonid on kuiva silma sündroomi riskitegur. Kuigi patsiente uuritakse enne operatsiooni põhjalikult ja väga kuiva silma puhul lõikust ei tehta, ei saa ennustada, kuidas organism edaspidi käitub. Näiteks naistel võivad lisanduda mainitud hormonaalsed muutused.

Kõik laugude ja limaskestade põletikud tuleb alati korralikult välja ravida. Põletiku tõttu ei ole pisarad kvaliteetsed, mis omakorda süvendab põletikust tingitud probleeme. Tekib nõiaring, mis viib raskekujuliste krooniliste laupõletikeni ja seejärel kuiva silma sündroomi tekkimiseni.

Pisarate kvaliteet mõjutab. Krooniline põletik muudab silma valgusele ülitundlikuks ja kuvari jälgimine on raskendatud. Kuiv silm on kerge saak ka bakteritele, viirustele ja allergeenidele ning nõiaring käivitub taas.

Veel võivad KSSi teket soodustada näiteks vererõhupreparaadid, antidepressandid ja süsteemsed ravimid, samuti haigusseisundid ise, muu hulgas kilpnäärmepatoloogiad, suhkurtõbi, reumaatilised ja allergilised haigused.

Kui organismi limaskestad on väga kuivad, peab patsienti uurima ka kuivade limaskestade ehk Sjög­reni sündroomi suhtes.

Patoloogilise füsioloogia seisukohalt põhjustab kuiva silma sündroomi kaks mehhanismi: pisaravedeliku hulga vähenemine ja pisaravedeliku kuivamist soodusavad faktorid, mis on tingitud pisaranäärme ja silmalaugude haigustest. Tekivad pisarakile muutused: kuna sarvkestal ei ole veresooni, siis pisarad toidavad seda. Need sisaldavad rasvu, polüsahhariide ja valke.

Ekraani jälgides pilgutame silmi harva, mistõttu pisarakile lipiidide kiht katkeb ja vesi hakkab pisarakilest välja aura­ma.

Ka lipiidide ja polüsahhariidide puudus muudab pisarakile ebastabiilseks, silma pind jääb kohati kaitseta ning järgnevad põletikud. Inimene tunneb kipitust, sügelust ja hõõrumist, nagu oleks liiv silmas. Sageli kaebab kuiva silma all kannatav patsient, et tal on mugavam silmi kinni hoida või et neid on raske avada, sest laud on rasked.

Mõnikord pöördutakse arsti poole häirivaks muutunud silmade või lauservade punetuse tõttu. Ka nägemisteravus võib kuiva silma puhul olla udune, kõikuv, virvendav. Raskel juhul lisanduvad peavalud.

Järgmine suur kontoritöötaja nägemist mõjutav probleem on lihaspinge. See võib esineda õlavöötmes, kaela-kukla-otsmikupiirkonnas ning silma välistes ja sisemistes lihastes. Sundasendist tulenevad pea ja seejärel silmade verevarustuse häired ning nii tekivad ka fokuseerimishäired ja spasmid.

Arvuti põhjustab spasmi. Tööpäeva lõpuks ei näe muidu tervete silmadega inimene ei kaugele ega lähedale päris teravalt või võtab pildi teravustamine oluliselt rohkem aega kui puhanud silmaga.

Sellest on tekkinud uus termin – arvutispasm. Et sellises seisundis silmade nägemist kontrollida, tuleb läätse kumerust muutvad silmasisesed lihased ravimiga lõõgastada. Alles seejärel saab otsustada, kas patsient vajab prille või peab nende tugevust muutma.

 

Samm-sammult

Mida saab inimene ise oma silmade heaks teha?

1. Alusta kõige käepärasemast – tee kuvari jälgimisse väikseid, aga sagedasi pause, näiteks iga poole tunni tagant kaks kuni viis minutit. Vaata minutike kaugele, pilguta sageli, hõõru silmi läbi laugude, pigista jõuga kinni ja lahti, tee silmaringe.

2. Tööpäeva kestel võiks silmi niisutada vastavalt vajadusele kaks kuni kolm korda, KSSi puhul kord ühe-kahe tunni tagant, eriti kütteperioodil.Eelistada võiks kunstpisaraid, mis on konservandivabad või tänapäevase konservandiga (laguneb silma sattudes pisaravedeliku koostisosadeks).Töötamise ajal on soovitatav kasutada niisutavaid tilkasid, pärast tööd geele. Kasulik on proovida erinevaid tooteid ning valida oma lemmik.

3. Õlaringid, kaela- ja oimu­piirkonna masseerimine parandavad pea ja silmade verevarustust ning vähendavad lihaspinget. Aegajalt oleks hea püsti tõusta ja end sirutada.

4. Kuvar aseta nii, et silmad vaataks 10–15 kraadi horisontaaltasapinnast allapoole. See on silmalihastele kõige mugavam. Et silmamuna ülaosa jääb lauga rohkem kaetuks, püsib silm niiskem ja on ebamugava laevalgustuse eest rohkem kaitstud. Arvutiekraan olgu silmadest just nii kaugel, et nägemisele tunduks mugav.

5. Valgustus olgu ruumis selline, et ekraani valgus ei mõjuks võrreldes ruumi valgustusega liiga kontrastselt. Räige, nn külma ruumivalguse neutraliseerimiseks võiks ekraani kõrvale asetada hõõglambi, mis on oma valgusspektri poolest silmale kõige rahulikum kunstvalgus.

6. Kontrolli nägemisteravust kord aastas. Kuvariga töötava inimese nägemine kipub kiiremini muutuma kui eale kohane. Kui klassikaliselt vajab inimene esimesi lähiprille umbes 42–45aastaselt, siis kuvariga töötaja isegi kümme aastat varem.Need, kes on lapsena plussprille kandnud, peavad neid taas kasutama hakkama niipea, kui tööikka jõuavad. Optometrist aitab otsustada, kas vaja on ühe- või mitmevaatelisi klaase.Ei ole vaja karta, et prillide kasutamine teeb silmad laisaks. Prillid aitavad silmade niigi suurt koormust vähendada ja nägemine püsib kauem stabiilne.Ühtlasi kaetakse prilliklaasid peegeldumisvastase pinnaga, mis teeb silma langeva valguse pehmemaks. Peale arvutiga töötajate on see abiks kunstvalgusega ruumides viibijatele ja autojuhtidele.

7. Eriti pingelistel tööperioodidel on soovitatav apteegist küsida mustikaid sisaldavaid preparaate. Neis marjades leiduvad karotenoidid ja antioksüdandid aitavad parandada silmade koormustaluvust ja hämaras nägemist. Kellel mustikad omast käest võtta, võiks neid süüa kaks kuni kolm supilusikatäit päevas.

8. Lastel ei tohiks lasta (tahvel)arvutite, nutitelefonide jms taga kuigi palju aega veeta. Üha enam pöördub peavalude ja nägemishäiretega vastuvõtule juba eelkooliealisi.Minge perega jalutama, liikuge looduses. See on täiesti tasuta ja kättesaadav kõigile, samas parim ravim väsinud silmadele.

 

Pane tähele

Tööandja peab toetama

Kuvariga töötavate inimeste tööohutuse põhimõtted leiab valitsuse määrusest nr 362 “Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”.Määruses nimetatud nõudeid kohaldatakse kõigi tegevusalade töökohtadele, kus töötaja ülesannete hulka kuulub töötamine kuvariga.Nõudeid ei kohaldata:1) liiklusvahendite või seadmete juhtimis- või valvekeskustele;2) liiklusvahendites olevatele arvutisüsteemidele;3) sülearvutiga lühiajaliselt töötamisele;4) andme- või vaateekraaniga kirjutusmasinate, kalkulaatorite, kassaaparaatide või samalaadsete seadmetega töötamisele.Tööandja kohustused1. Töökeskkonna riskianalüüsi käigus peab hindama töötaja töötamiskohta, arvestades:1) töötaja nägemist ohustavaid tegureid;2) töötamisel tekkida võivat füüsilist või vaimset ülekoormust;3) töökeskkonna ohutegureid, sealhulgas valgustatust, müra, elektromagnetilist kiirgust ja tööruumi sisekliimat;4) töötamiskoha ergonoomilisust ja sobivust töötajale.2. Tööandja peab korraldama töö selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt puhkepause.Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt kümnendiku kuvariga töötamise ajast.3. Tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab:1) silmade ja nägemise kontrolli, arvestades töötervishoiuarsti või silmaarsti määratud tähtaega konkreetsele töötajale, kuid mitte harvemini kui üks kord kolme aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud näge­mishäirete korral;2) luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli, eelkõige sund­asendis viibimisega seotud vaevuste avastamiseks, vähemalt üks kord kolme aasta jooksul või töötaja nõudmisel, kui on tekkinud vaevused.Kui selgub, et nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja hankima arstitõendi alusel töötajale kuvariga tööks ette nähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.Sageli hüvitab tööandja prillide maksumuse osaliselt.Kui selgub, et töötaja tervis on mitteergonoomiliste töötingimuste tõttu halvenenud, peab tööandja tingimusi parandama.

Allikas: www.riigiteataja.ee/akt/72421

 

Vaata ka

Lisainfo kuvariga töötamise ohutusnõuete kohta tööinspektsiooni koduleheküljel.www.ti.ee/index.php?page=983&

 

Hetkel kuum