Euroopa finantskriis vajutas jälje Eesti ekspordile
Ekspordi ja impordi mahtude vähenemise taga on Lõuna-Euroopa riikide finantskriis, mis mõjutas meie olulisemate kaubanduspartnerite majandust.
Statistikaameti andmeil näitasid aasta esimesel kuul ekspordi ja impordi mahud tugevat kasvu, kuid veebruaris ja märtsis juba kerget langust, ületades kvartali kokkuvõttes siiski möödunud aasta mahte. Esimeses kvartalis kasvas eksport aastases võrdluses kolm protsenti ja import kaks protsenti. Eelmise aasta viimasest kvartalist oli eksport kaks protsenti ja import kuus protsenti väiksem.
"Esimeses kvartalis toetasid ekspordi kasvu enam transpordivahendid ja keemiatooted, esimeste osas oli küll kiire kasv ainult jaanuaris tänu suurele tehingule laevadega," kommenteeris majandusministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Merike Riipinen.
Keemiatoodete väljavedu suurenes jõudsalt kõigil kolmel kuul. "Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete müük välisturgudele kasvas koguekspordiga samas tempos, kuigi nende osas oli peale esimese kahe kuu kasvu ka märtsis mõningane tagasiminek. Ekspordi kasvu vedasid alla mineraalsed kütused ning metallid ja metalltooted, mille sissevedu kahanes aastaga vastavalt enam kui kolmandiku ja viiendiku võrra," ütles Riipinen.
Tema sõnul olid impordis sarnaselt ekspordiga I kvartalis kiireima kasvuga transpordivahendid (laevade tehing jaanuaris), ent ka paljude teiste kaubagruppide, nagu põllumajandussaaduste ja toidukaupade, puidu ja puittoodete, mõõte- ja meditsiini-aparaatide, sissevedu oli veel tugeva kasvuga. "Masinate ja seadmete import suurenes ligi kümnendiku võrra, mis näitab sisenõudluse püsimist stabiilsena," selgitas Riipinen.
Impordi kasvu pidurdasid samuti mineraalsed tooted, mida toodi sisse veerandi võrra vähem.
Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli I kvartalis 242 miljonit eurot, mis aastaga oluliselt ei muutunud (I kv 2012 – 251 mln eurot), ent eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes vähenes kolmandiku. Defitsiiti aitasid enam langetada masinad ja seadmed ning transpordivahendid.
"Märtsis ekspordi ja impordi aastane langus mõnevõrra süvenes, ulatudes võrdselt kuue protsendini. Samas veebruarist oli nii ekspordi kui impordi maht viie protsendi võrra suurem," selgitas Riipinen. "Aprillis prognooside kohaselt ei ole kaubavahetuses veel paranemist oodata, samas eelmise aasta võrdlusbaas on mõnevõrra madalam, kui oli märtsis."
Eesti konjunktuuri-instituudi aprilli uuringus osalenud tööstusettevõtete ootused olid Riipineni sõnul samuti eelnevast kuust veidi pessimistlikumad. "Eksporttellimusi tavapärasest enam ootavate tööstusettevõtete osatähtsus langes 6 protsendipunkti võrra 9 protsendile ning tellimusi alla tavalise taseme prognoosivate osatähtsus tõusis 31 protsendilt 36 protsendini. Samal ajal tavalist tellimuste mahtu teatanute osatähtsus tõusis ka veidi, 54 protsendilt 56 protsendini," ütles ta.
Majandususaldusindeks langes kuuga Euroopa Liidus 1,8 punkti 89,7-ni ja Eestis 1,2 punkti 101,2 punktini. "Majandususaldus oli üle ajaloolise keskmise jätkuvalt Balti riikides Lätis 103,8 (-1,4) ja Leedus 104,3 (+0,4). Meie olulisemate kaubanduspartnerite Rootsi ja Soome majandususaldusindeksid olid küll kõrgemad EL-i keskmisest, ent langesid kuuga vastavalt 0,6 punkti 99,2-ni ja 1,6 punkti 92,7-ni," rääkis majandusanalüütik.