Swed: tulemus alla ootuste

Täna teatas statistikaamet, et kvartali võrdluses vähenes SKP 1% võrra. Viimati vähenes SKP kvartali võrdluses 2009. aasta kolmandas kvartalis, mis oli viimase majanduslanguse põhi ning pärast seda hakkas majanduskasv tasapisi taastuma, kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Majanduskasvu aeglustumisele aitasid enim kaasa ehituse lisandväärtuse ning netotootemaksude vähenemine, ütles Mertsina. "Ehituse lisandväärtus langes kiiresti peamiselt saastekvootide müügitulust finantseeritud ehitustööde mahu vähenemise tõttu. Saastekvootide müügitulu panus ehitustegevusse väheneb veelgi."

Mertsina sõnul on ehitussektoris kindlustunne oluliselt halvenenud - oodatakse tellimuste vähenemist ning üha suuremaks pobleemiks on ebapiisav nõudlus.

"Mäetööstuses loodud lisandväärtus küll esialgsel hinnangul vähenes, kuid selle mõju majanduskasvule on väike," jätkas Mertsina. "SKP kiirhinnangu järgi vähenes ka lisandväärtus kinnisvaraalases tegevuses, kuigi nii korteri- kui ka hoonestatud elamumaa tehingute arv on jõudsalt kasvanud." 

Netotootemaksude vähenemisse panustas enim aktsiisimaksude, eelkõige aga kütuseaktsiisi, laekumise langus. Esimeses kvartalis mootorikütuse import vähenes. Samuti vähenes aktsiisimaksude laekumine alkoholi- ja tubakaaktsiisimaksude laekumise tõttu. Aasta alguses tõsteti alkoholi- ja tubakaaktsiisimäärasid ning nimetatud tooteid varuti aasta lõpus varudesse. "Maksud arvestatakse SKP-sse aga 1-kuulise nihkega, mistõttu aktsiisimaksude laekumine jaanuaris arvestati neljanda, mitte esimese kvartali SKP-sse.  Netotootemaksude koosseisu kuuluva käibemaksu laekumine kasvas," rääkis Mertsina.

Tema sõnul jäid krediidiasutuste teenustasutulud esimeses kvartalis aastases võrdluses umbes samale tasemele, kuid netointressitulude langus süvenes, mis viitab finantssektori lisandväärtuse kasvu jätkuvale aeglustumisele või ka langusele.

SKP kasvu panustasid enim info ja side, hulgi- ja jaekaubanduse ning töötleva tööstuse tegevusala lisandväärtuse kasv. Ka energiasektor kasvas elektri ekspordi toel jõudsalt, lisas Mertsina. "Kuigi töötleva tööstuse toodangu kasv kiirenes, on müük oluliselt aeglustunud, mis viitab laojäägi suurenemisele. Töötleva tööstuse müük siseturule vähenes ning ekspordiks aeglustus. Töötleva tööstuse kasv sõltub oluliselt välisnõudlusest. Eelmisel nädalal avaldatud väliskaubanduse statistika näitas esimeses kvartalis kaupade ekspordi kasvu aeglustumist," jätkas ta. "Samas näitab kaupade ekspordi 13 protsendiline kasv SKP arvestuses aga märgatavat kiirenemist. Selle põhjuseks on rahvamajanduse arvestustesse tehtav  korrektsioon kütustega."

Tööstuses peetakse peamiseks tootmist piiravaks teguriks vähest nõudlust. Samas on tootmisvõimsuste rakendatuse tase, mis möödunud aasta viimases kvartalis veidi langes, Swedbanki hinnangul siiski kasvama hakanud. "Vaba tootmisvõimsust on endiselt palju ehitusmaterjalide tootjatel, samas kui toiduainete, puidu ja paberi, raske- ja keemiatööstuse ettevõtete tootmisvõimsused on rakendatud efektiivsemalt ning vaba ressurssi on oluliselt vähem," selgitas Mertsina.

Kuigi aprilli lõpus avaldatud jaemüügi kasv näitas esimeses kvartalis kerget aeglustumist, panustas SKP arvestustes hulgi- ja jaekaubandus majanduskasvu olulisel määral. Eelmise aasta teisel poolel kaubandussektori lisandväärtuse kasv aeglustus, kuid selle aasta esimeses kvartalis kiirenes märgatavalt. Hinnasurve vähenemine, reaalpalkade oodatav kasv ja tarbijate kindlustunde paranemine toetavad jaemüügi kasvu.

Ettevõtete laenuportfelli kasv on järk-järgult kiirenenud, kinnitas Mertsina. "Kõige enam panustavad laenukasvu energiasektori, transpordi- ja side ning põllu- ja metsamajanduse ettevõtted. Enim on laenu võetud investeeringuteks põhivarasse ja ettevõtete tegevuse laiendamiseks. Samuti kavandavad töötleva tööstuse ettevõtted investeeringuid efektiivsuse suurendamiseks. Samas viitab majanduskasvu järsk aeglustumine esimeses kvartalis ka kogumajanduse investeeringute aeglustumisele, seda tõenäoliselt eelkõige valitsemissektori väiksemate investeeringute tõttu," rääkis Mertsina.

Majanduskasvu aeglustumist mõjutas nõrk välisnõudlus. "Aasta esimeses kvartalis olid meie peamiste kaubanduspartnerite, eelkõige Rootsi, Soome, Venemaa ja teiste Balti riikide majandustingimused nõrga välisnõudluse tõttu halvenenud," selgitas Mertsina. Lätis ja Leedus aeglustus majanduskasv esimeses kvartalis- eelmise aasta viimase kvartali aastakasvuga võrreldes Leedus 0,7 ja Lätis 2 protsendipunkti võrra. Eesti majanduskasv aeglustus 2,7 protsendipunkti võrra.

"Nõrga välisnõudluse tõttu jätkab Eesti majandus lähikuudel tagasihoidliku kasvuga. Positiivse stsenaariumi järgi peaks välisnõudlus paranema aasta lõpus ning sellega kiirendama ka Eesti majanduskasvu," prognoosis Swedbanki peaökonomist.