Majanduskasvu piiras nõrk väliskeskkond

Täna teatas statistikaamet, et Eesti majanduskasv esialgsetel andmetel aeglustus: aastases võrdluses oli kasvuks üks protsent ja eelneva kvartaliga võrreldes oli majandus protsendi jagu languses.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Abeni sõnul oli eurotsoonis ja Euroopa Liidus tervikuna majandususaldus esimeses kvartalis madalam kui aasta tagasi ning pärast sügisest tõusu on alates märtsist usaldus jälle kahanemas. "Eesti majandususaldus on ajaloolise keskmisega võrreldes Euroopa Liidu omast suhteliselt kõrgemal ning oli esimeses kvartalis mullusel tasemel. See võimaldas siiski kasvatada nii eratarbimist kui investeeringuid, kuna nende tase on kriisieelse perioodiga võrreldes endiselt madalal," ütles Aben.

Esimeses kvartalis taandus jaemüügi kasv maksustatud palgatulu kasvuga samale tasemele, mis viitab sellele, et elanike tarbimisjulgus on pidurdumas, selgitas Aben. Tema sõnul on peamiselt tagasihoidliku hõive lisandumise tõttu aeglustumas ka palgatulu juurdekasv. "Kui alates 2010. aasta algusest kasvasid kriisist taastudes elanike tarbimiskulutused oluliselt kiiremini kui sissetulekud, siis edaspidi võib säästumäär stabiliseeruda ning tarbimine ja sissetulekud liikuda käsikäes," märkis Aben.

Ministeeriumi hinnangul annab ettevõtete kõrge laenamisaktiivsus põhjust oodata nende investeeringute kasvu jätkumist, kuid neljanda kvartaliga võrreldes oli aasta algul kvoodirahadest tehtavate energiasäästuinvesteeringute lõppemise negatiivne mõju oluline.

"Nõudlust Eesti kaupade ja teenuste järele toetasid meie lähinaabrid, kelle majandusolukord on suhteliselt stabiilne ning kasvutempo ületab oluliselt Euroopa keskmist," ütles Aben. "Eesti ekspordi kasv esimeses kvartalis kiirenes, kuid selle taga olid osaliselt ühekordsed tehingud transpordivahenditega ning suure impordisisaldusega tooted, mistõttu netoekspordi panus kasvu püsis negatiivsena."

Eesti selle aasta majanduskasvu väljavaated on konsensuslikult 3% lähedal, kuigi erasektori prognoosijad on optimistlikumad, ütles Aben. "Kõik prognoosid lähtuvad eeldusest, et Euroopa Liidu majanduslangus on praeguseks läbi ja väga aeglane taastumine algab teisel poolaastal. Majandusaktiivsuse suurenemine eeldab riigieelarvete konsolideerimise tingimustes elanike tarbimisjulguse paranemist.  Õnneks on nii Eesti kui Euroopa Liidu tarbijate kindlustunne viimastel kuudel paranenud," rääkis ta.