"Kuigi Leedu piimatootjad on ebaefektiivsed, on neil väga hästi toimiv piimatöötlustööstus," rääkis Helenius. See võimaldab neil suurtes kogustes edukalt juustu eksportida. Eestis on aga vastupidi - piimatootmine on efektiivne, töötlemine jätab aga Heleniuse hinnangul paremat soovida. "Eesti piimatöötlustööstus koosneb täna enamasti väikestest ja mitte väga produktiivsetest üksustest, mis omakorda ei suuda pakkuda konkurentsi rahvusvahelisel tasandil," selgitas ta.

"Kui piimatöötlustööstus arendada ja tõhusamaks muuta, on praegugi suure potentsiaaliga Eestil veel suurem šanss saada põhitegijaks Balti riikides," arvas Helenius lisades, et jõudu jaguks tõenäoliselt ka väljaspool piirkonda tegutsemiseks.

Praegu on Eesti piimatööstus vägagi konkurentsivõimeline. "Seda näitab näiteks naaberriikidega - Soome, Rootsi, Venemaaga - võrreldes madalam hind," selgitas Helenius. EU kvootide kaotamine annab piimatootjatele võimaluse praktiliselt piiranguteta tegutseda. "Ma loodan, et eesti tootjad kasutavad olukorda ning suudavad aja jooksul märkimisväärselt suurendada oma tootemahtusid," ütles ta. "Lisatoodang võiks minna ekspordiks naaberriikidesse, näiteks Venemaale" pakkus Helenius välja.

"Kaasaegset varustust kasutavad suuremad piimatootjad, kelle piimakarjades 500 lehma ja rohkem, nemad hakkavad piimakvootide kadumisest kõige rohkem kasu lõikama," arvas ta. Heleniuse ennustusel hakkavad nad tõenäoliselt turgu domineerima. "Väiksematel, aga ka suurtel, kuid moderniseerimata taludel hakkab olema raskem, kuna nende tootmiskulud on suuremad ja kasum väiksem" ütles ta.

"Väiketootjatel hakkab olema raske piimakarjakasvatus äris võistelda, neil oleks mõistlik leida endale sobiv nišš," soovitas Helenius. "Neid võimalusi on palju ja erinevaid, kuid see on juba omaette teema," ütles ta. Niššitoodete ekspordi puhul soovitas Helenius eelkõige kaaluda naaberriikide turgusid, kuna see tähendaks väiksemaid transpordikulusid.