Sirje Rank • 10. juuli 2013 kell 13:08

Tütred Euroopa järelevalve alla

Rahandusminister Jürgen Ligi ei tahtnud täna veel kommenteerida, kas Eesti toetab sellist ühtset euroala pangaprobleemide lahendamise mehhanismi, kus otsustamine on liikmesriikide käest läinud Euroopa Komisjonile, või Saksamaa eelistatud varianti, kus probleemide lahendamine toimub riikide kriisihaldusmehhanismide koostöövõrgustiku kaudu.

"Me ei ole veel võtnud ametlikku seisukohta, kui eelnõud veel ei ole," kommenteeris Ligi samal ajal kui Euroopa Komisjoni siseturu volinik Michel Barnier seda parajasti Brüsselis esitles.

Ühtne pangaprobleemide lahendamise mehhanism on teine sammas euroala pangandusliidus Euroopa Keskpanka koonduva ühtse järelevalve kõrval, mis peaks käivituma tuleva aasta teisest poolest. Ilma reaalse kriisihaldusmehhanismita on järelevalve hambutu.

Eesti jaoks teeb asja keeruliseks, et Eestis tegutsevate suurte pankade emafirmad on euroalast väljas.

"Tütred lähevad Euroopa järelevalve alla ja emad-isad on mitte-eurotsooni riigid," nentis Ligi.

Ligi sõnul on Eesti jaoks kõige tähtsam just Põhjamaade dimensioon.

"See võtab meilt rohkem tähelepanu kui mõni muu küsimus, et see hea koostöö ei mureneks või kuidagi ei kannataks," ütles Ligi.

Rootsi pole siiani veel otsustanud, kas pangandusliiduga liitutakse. Taani on samuti rahaliidust väljas.

Euroopa Komisjoni ettepanek on teha Euroopa Komisjonist keskne kriisihaldusinstants, mis teeb lõpliku otsuse raskustesse sattunud euroala panga saneerimisest või likvideerimisest. Vastavad otsused valmistatakse ette kriisihaldusnõukogus, kus on esindatud kõigi liikmesriikide finantsjärelevalve asutused.

Ühtlasi nähakse ette 55 mld euro suuruse keskse kriisihaldusfondi loomine, mis kujuneks pankade sissemaksetest. Maksavad kõik pangad vastavalt oma riskiprofiilile.

Põhimõte on - üks asutus, üks rahakott, ühesugused reeglid, et vältida konkurentsimoonutusi ja ebakindlust, kui võimaliku kriisi puhkedes tuleks taas "improviseerima" hakata.

Saksamaa hinnangul ületab selline volituste delegeerimine Euroopa Komisjonile ELi aluslepingutes võimaliku piirid. Seda eelkõige põhjusel, et mõnes olukorras tuleb pankade saneerimisel ka edaspidi kasutada maksumaksja raha, ehkki ELi kõigi uute regulatsioonide eesmärk on see koorem maksumaksja õlult ära saada.

Jürgen Ligi jäi tsentraliseerimise väljavaadete osas skeptiliseks, märkides, et komisjoni nägemus on pigem ideaal. "Praktilisem on vaadata, mis on tehtud ja mis on olemasolevale olukorrale lähem," nentis ta.

Liikmesriikide arvamused lähevad teravalt lahku. "Pigem tahavad vaidlejad kontrolli säilitada," ütles Ligi.

Nii Euroopa Komisjon, IMF kui ka Euroopa Keskpank toetavad tugevat kriisihaldusasutust kesktasandil, mis välistaks poliitilise ja pangandusringkondade surve ning võimaldaks otsuseid teha kiiresti ja tõhusalt.

Rahandusministeeriumi asekantsleri Martin Põderi sõnul võib kriisihaldusmehhanismi valmis saamist ette kujutada umbes 2020. aasta kandis, mil fondi on kogunenud raha ja instantsid on tööle hakanud. See vajab aga alles läbi vaidlemist, kuidas enne sinnamaani jõudmist kohustused ja õigused jagunevad.

"Kohustuste ja õiguste vahel peab olema piisav tasakaal," märkis Põder.

Komisjoni täna esitatud ettepanek on eelnõu - mis sellest alles jääb, selle vaidlevad selgeks liikmesriigid ja Euroopa Parlament.

 

Hetkel kuum