- OMX Baltic1%300,07
- OMX Riga0,00%867,99
- OMX Tallinn0,19%1 964,94
- OMX Vilnius0,88%1 174,87
- S&P 5001,47%5 686,67
- DOW 301,39%41 317,43
- Nasdaq 1,51%17 977,73
- FTSE 1001,17%8 596,35
- Nikkei 2251,04%36 830,69
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%93,75
- OMX Baltic1%300,07
- OMX Riga0,00%867,99
- OMX Tallinn0,19%1 964,94
- OMX Vilnius0,88%1 174,87
- S&P 5001,47%5 686,67
- DOW 301,39%41 317,43
- Nasdaq 1,51%17 977,73
- FTSE 1001,17%8 596,35
- Nikkei 2251,04%36 830,69
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%93,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tütred Euroopa järelevalve alla
Rahandusminister Jürgen Ligi ei tahtnud täna veel kommenteerida, kas Eesti toetab sellist ühtset euroala pangaprobleemide lahendamise mehhanismi, kus otsustamine on liikmesriikide käest läinud Euroopa Komisjonile, või Saksamaa eelistatud varianti, kus probleemide lahendamine toimub riikide kriisihaldusmehhanismide koostöövõrgustiku kaudu.
"Me ei ole veel võtnud ametlikku seisukohta, kui eelnõud veel ei ole," kommenteeris Ligi samal ajal kui Euroopa Komisjoni siseturu volinik Michel Barnier seda parajasti Brüsselis esitles.
Ühtne pangaprobleemide lahendamise mehhanism on teine sammas euroala pangandusliidus Euroopa Keskpanka koonduva ühtse järelevalve kõrval, mis peaks käivituma tuleva aasta teisest poolest. Ilma reaalse kriisihaldusmehhanismita on järelevalve hambutu.
Eesti jaoks teeb asja keeruliseks, et Eestis tegutsevate suurte pankade emafirmad on euroalast väljas.
"Tütred lähevad Euroopa järelevalve alla ja emad-isad on mitte-eurotsooni riigid," nentis Ligi.
Ligi sõnul on Eesti jaoks kõige tähtsam just Põhjamaade dimensioon.
"See võtab meilt rohkem tähelepanu kui mõni muu küsimus, et see hea koostöö ei mureneks või kuidagi ei kannataks," ütles Ligi.
Rootsi pole siiani veel otsustanud, kas pangandusliiduga liitutakse. Taani on samuti rahaliidust väljas.
Euroopa Komisjoni ettepanek on teha Euroopa Komisjonist keskne kriisihaldusinstants, mis teeb lõpliku otsuse raskustesse sattunud euroala panga saneerimisest või likvideerimisest. Vastavad otsused valmistatakse ette kriisihaldusnõukogus, kus on esindatud kõigi liikmesriikide finantsjärelevalve asutused.
Ühtlasi nähakse ette 55 mld euro suuruse keskse kriisihaldusfondi loomine, mis kujuneks pankade sissemaksetest. Maksavad kõik pangad vastavalt oma riskiprofiilile.
Põhimõte on - üks asutus, üks rahakott, ühesugused reeglid, et vältida konkurentsimoonutusi ja ebakindlust, kui võimaliku kriisi puhkedes tuleks taas "improviseerima" hakata.
Saksamaa hinnangul ületab selline volituste delegeerimine Euroopa Komisjonile ELi aluslepingutes võimaliku piirid. Seda eelkõige põhjusel, et mõnes olukorras tuleb pankade saneerimisel ka edaspidi kasutada maksumaksja raha, ehkki ELi kõigi uute regulatsioonide eesmärk on see koorem maksumaksja õlult ära saada.
Hetkel kuum
Jürgen Ligi jäi tsentraliseerimise väljavaadete osas skeptiliseks, märkides, et komisjoni nägemus on pigem ideaal. "Praktilisem on vaadata, mis on tehtud ja mis on olemasolevale olukorrale lähem," nentis ta.
Liikmesriikide arvamused lähevad teravalt lahku. "Pigem tahavad vaidlejad kontrolli säilitada," ütles Ligi.
Nii Euroopa Komisjon, IMF kui ka Euroopa Keskpank toetavad tugevat kriisihaldusasutust kesktasandil, mis välistaks poliitilise ja pangandusringkondade surve ning võimaldaks otsuseid teha kiiresti ja tõhusalt.
Rahandusministeeriumi asekantsleri Martin Põderi sõnul võib kriisihaldusmehhanismi valmis saamist ette kujutada umbes 2020. aasta kandis, mil fondi on kogunenud raha ja instantsid on tööle hakanud. See vajab aga alles läbi vaidlemist, kuidas enne sinnamaani jõudmist kohustused ja õigused jagunevad.
"Kohustuste ja õiguste vahel peab olema piisav tasakaal," märkis Põder.
Komisjoni täna esitatud ettepanek on eelnõu - mis sellest alles jääb, selle vaidlevad selgeks liikmesriigid ja Euroopa Parlament.
Enimloetud
5
“Üks-kaks last peaks olema töötaval inimesel miinimum.”
Viimased uudised
Poliitik teeb poliitikat majandustõdesid eirates
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele