Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Härrased kohtunikud, kes teist vastutab?
Eestis ollakse leppinud arusaamaga, et kohtunik on autoriteet, kelle objektiivsuses pole ilus kahelda. Kohtuniku pädevust puudutavat infot avalikkusega ei jagata. Ka siis, kui õigusemõistja kohta laekub tõsiseid kaebusi ja tal on käsil ühiskondlikult tundlik protsess. Ja isegi juhul, kui ta pole veel eluaegset puutumatust välja teeninud.
Kohtunike n-ö katseaeg kestab kolm aastat. Pärast seda hindab nende ametisse sobivust eksamikomisjon, kuhu kuuluvad eksperdid erinevate astmete kohtutest Tartu ülikoolini. Küll aga ei õnnestu kõigil kohtunikel kutsesobivuseksamit läbida. Nii selgus Äripäeva üleeilses artiklis, mis käsitles Autorollo tsiviilmenetluse kohtuniku Anu Uritami sobivust tema ametikohale.
Põhjendama ei pea. Eksamikomisjon ei pea põhjendama, miks nad ühe kohtuniku jätavad katseaja järel ametisse ja teise mitte. Tahtmatult jätab see mulje, et tegu on organisatsiooniga, mis ei pea oma otsuste eest vastutama. Või on tegu nõuandva organiga, keda riigikohtunikud kuulda ei võta, sest lõppeks määravad nemad isekeskis, kes juba eluaegseks kohtunikuks saab. Riigikohtunike heakskiidul jätkas ametis ka Autorollo kohtunik.
Ehkki riigikohtunike ülemvõim personalivaliku küsimustes on absoluutne, ei pea ka nemad ega riigikohtu esimees oma valikuid põhjendama. Endine riigikohtu esimees Märt Rask ütles, et on ametist lahkunud ja puhkusel, mistõttu ei pea ta enam ajakirjanike küsimusele vastama.
Sellises salastamismaanias tekib olukord, kus üks käsi ei tea, mida teine teeb. Isegi kohtute esimehed pruugi olla informeeritud sellest, milliseid kaebusi temaga ühes majas töötava kolleegi kohta on esitatud. See omakorda tekitab küsimuse, kas kohtuniku ametikohale on konkurents tõepoolest nii väike, et isegi negatiivset vastukaja saanud isikud jäetakse ametisse.
Väidetavalt salastatakse kohtunikega seonduvat, et säilitada sõltumatus. Teisalt ei saa kohtusüsteemi sõltumatust kuidagi vähendada see, kui personalipoliitikat aetakse läbipaistvalt. Mida vähem on salastatud infot, seda keerulisem on kohtunikku mõjutada.
Õigustatud avalik huvi. Kõigele lisaks on õigustatud kõrgendatud avalik huvi kohtuniku vastu, kelle otsusest sõltub Eesti tipp-poliitikute edasine käekäik. Autorollo kohtuniku otsused mõjutavad rahva õiglustunnet ja usaldust riigi vastu. Seda enam on tarvis avalikkusel veenduda, et tema osas laekunud kaebustel pole alust, need ei ole mõjutanud ega hakka mõjutama otsustusprotsessi.