Lauri: finantssektoris jaotub ilmselt palk ebaühtlaselt

"Kui sellist ametiühingut luuakse, siis ilmselt on inimesi, kes arvavad, et seda on vaja. Võimalik, et ilmnenud on ka kohalike pankade emapankade ametiühingute mõju. Kuivõrd edukaks sellise ametiühingu tekkimine osutub, näitab aeg. Kui Rootsi pangad Eestisse tulid, üritati alguses ju ka siin ametiühinguid luua, kuid see ebaõnnestus," märkis Lauri. 

Tema sõnul pole ametiühingu ülesanne mitte seista selle eest, et madalapalgalised kõrgemat palka saavad, vaid olla töötajate selja taga väga mitmesugustel juhtudel. "Kui inimene tunneb, et üksinda oma õiguste eest ei suudeta seista, siis tehakse seda kollektiivselt. Ebaõiglust võivad tunda kõik, ka keskmisest kõrgemat palka saavad töötajad. Tasub meenutada või arstide palganõudmisi. Üpris tõenäoliselt on finantssektoris palkade jaotus päris ebaühtlane - on väga tagasihoidliku palgaga kohti," kommenteeris Lauri ja rõhutas, et finantssektori keskmine palk ei näita ju madalamat otsa.

"Palga puhul on küsimus ka vastutuses ja kohustustes, võib-olla ei ole need mõnedel ametikohtadel palgaga vastavuses. Ei tasu unustada ka seda, et finantssektori reaalpalk hakkas langema juba 2008.aastal ja alles sel aastal jõuti lõpuks kasvuni, 4-5 aastat reaalpalga langust ei tee tõenäoliselt kedagi rõõmsamaks. Ja alati ei ole ju küsimus palkades, võib ju olla muidki töökorraldusprobleeme, millega töötajate arvates piisavalt ei arvestata," lisas Lauri.

"Loodan väga, et see ei olnud lihtsalt asjaolu, et Rootsis (Soomes, Taanis) on finantssektoris ametiühingud, vaid on ka konkreetsemad vajadused ja plaanid. Muidu paistab asi lihtsalt nii, et välismaised ametiühingud tahavad kuskile linnukese kirja panna või oma kodumaisele juhtkonnale varba peale astuda," lausus Lauri.