9. oktoober 2013 kell 21:00

Tööstus. Edukas firma hoiab ka valla elus

Vald, kohalik omavalitsus ning vallas tegutsevad ettevõtted on omavahel väga tihedasti seotud, mõjutades kogu piirkonna arengut vahetult. Kui üks jalg lonkab, on käimisega raskusi. Saabuvatelt valimistelt ootavadki  ettevõtted nimelt senisest tõhusamat omavahelist koostööd.

ASi Konesko juht ja omanik Mart-Järvo Hirtentreu on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse ja ettevõtete koostöö on ääretult tähtis paikkonna arengule.

“Kui ettevõtte töötajatest suurem osa on ka valla kodanikud, on vald seda jõukam, mida paremini läheb ettevõttel. Siit tuleb ka koos tegutsemise vajadus. Igale ettevõttele on parem, mida lähemalt tuleb tema tööjõud,” rääkis Hirtentreu. Ta on seda meelt, et omavalitsusele on kasulik iga tööga kindlustatud inimene. Selleks peab tema hinnangul olema osapoolte vahel tihe suhtlus – valla poolt peab olema loodud võimalused tööl käimiseks ka kaugemalt,  näiteks bussiliiklus, lastehoiu võimalus, teede korrashoid.

Tuleb kaugemale vaadata. “Ärimaailmas on ­ootused tavapäraselt ikka kõrgemad kui reaalsus,” nentis ASi Viljandi Metall juhatuse esimees Jaak Sulg.

“Realistlikult mõeldes on kõige toimekam selline omavalitsus, kelle tegevus või tegevusetus ei tekita meile ehk ettevõtjaile liigseid argimuresid, bürokraatiat ega mõttetuid lisakohustusi. Hea omavalitsus ei tohi  liigselt pühenduda oma võimu teostamisele-kindlustamisele, vaid nägema kohalikku elu läbi tavainimese silmade ja miks ka mitte paikkonna ettevõtete muresid arvestavalt,” jätkas ta.

Paraku peab Sule sõnul enamik väheneva elanikkonnaga omavalitsusi arvestama oma otsustes reaalsusega, et kõik, mida me praegu arendame, suurendame ja kasvatame, tuleb tulevikus ka ära majandada ja peab omama sealjuures mõistlikku kasutust. “Minu jaoks parim omavalitsus on selline, kes näeb kaugemale kui nelja-aastane valimisperiood ning  jätab oma  järglastele ka  tulevikuks otsustamisvõimalusi. Teisisõnu – ei tohiks kohalikku eelarvet koormata tulevikukohustustega sel määral, et järgmistel valitutel tuleb täita ainult varasemaid maksekorraldusi,” märkis Sulg.

Juurtega ettevõtjad kui maa sool. Sulg ütles, et kohaliku elu edendamisse saab ettevõtja kindlast vägagi palju panustada, iseküsimus, kes seda soovib ja suudab.

“Tavapäraselt on nn juurtega ettevõtjad selles osas tublimad ning toimib teatud vastutus kogukonna ees – seda kuni  hea palga maksmiseni välja. Mida kaugemal ja kõrgemal on omanikud, seda nõrgem on ka side kohaliku elu ja inimestega, rääkimata erilisest missioonitundest piirkonna arengusse panustamisel,” tõdes ta.

Vastuoluline oli ja ilmselt selliseks ka jääb tema hinnangul regionaalpoliitika kujundamise temaatika – riik ja kohalikud omavalitsused ei oma  ühist arusaama, mis on üldse regionaalpoliitika ja kuidas seda teostada. “Kui uskuda majandusgeograafe, siis demograafilised protsessid koos regionaalsete muudatustega on vähejuhitavad või väga kulukad tegevused ja see oleks nagu asendustegevus poliitikutele,” märkis Sulg.

Kindlasti saaks riik maksupoliitika ja eelarve­strateegia kaudu  muuta ettevõtluse aktiivsust regiooniti. “Meie põhjanaaber on selletaolisi asju praktiseerinud, kuid üldine linnastumine kestab edasi. Arvan, et ettevõtjad kohanduvad üha kiiremini oma arengus regionaalsete muutustega ja liiguvad samasuunaliselt inimestega suurematesse tõmbe- ja tarbimiskeskustesse,” täheldas ta.

Samas usub Sulg, et perifeerias tootmise arendamine regionaalse demograafia taustal on kindlasti problemaatiline, kuid mitte võimatu. “Ettevõtlus väljaspool Harjumaad ja suuri keskusi toetub valdavalt odavale tööjõule, mida näitab ka palgastatistika. Parema palga nõudlejate väljaränne tekitab maapiirkonnas oskustöötajate defitsiiti,” lisas ta.

Kohalik võim ei tohi ettevõtlust takistada. ASi Hekotek tegevdirektor ja juhatuse esimees Heiki Einpaul ütles, et tema pea 22 aastat tegutsenud ettevõtte peamine soov nii praegustele kui ka tulevastele poliitikutele on “Ärge palun segage!”.

Ta pidas sellega enda sõnul silmas, et ettevõtluskeskkond peab olema stabiilne, kõik võimalikud muudatused loogilised, pikalt ette teada ja planeeritavad. “Parem veel, kui muudatusi tegema ei peakski.”

Hekotek on ettevõte, kellel praktiliselt ei ole riigitellimusi, klientideks on ainult eraettevõtjad nii kodumaal kui ka väljaspool seda.

“Seega ei ole me ka huvitatud mingitest poliitiliste jõudude omavahelisest kemplemisest, ükskõik mis tasandil – kas riikide vahel, kohalike omavalitsuste vahel või siis kõige mõttetum omavalitsusesisene, lihtsalt persoonidevaheline musklitenäitamine,” sõnas ta.  “Soovime loogilist, võiks öelda et insenerimõtlemisega, kompromisse otsivat ja leidvat suure pildi nägemise oskusega omavalitsust. Üksteisele ärategemise asemel leiame parem võimalused, kus koos tehes saavutame rohkem,”rääkis Einpaul.

Endine suurettevõtte juht, nüüdne ärikonsultatsioonifirma omanik Üllas Täht leidis, et kohaliku omavalitsuse tegelased peaks hoolima eelkõige oma valla arengust, mitte “soojendama” oma töökohta.  “Näha tuleb rohkem perspektiivi, olema läbipaistev oma tegevustes, omama kompetentsust. Vastus, et raha ei ole, ei ole vastus. Oskuslik majandamine ja koostöö ettevõtetega ning naabritega toob edu. Kohalik ettevõte ei peaks küll hakkama valda juhtima,” rääkis Täht.

Ettevõtja määrab kohalikku eluolu

ASi Suwem juhatuse esimees Kaido Mäesalu usub, et kuna tema koduvald Laheda seekord veel kellegagi ei ühine, jääb neil sellepärast suure tõenäosusega senine vallavõim paika.Mäesalu peab ettevõtjate rolli kohaliku eluolu edendamisel äärmiselt oluliseks.“Eriti just väiksemates kohtades sõltub mõne suurema ettevõtte käekäigust väga palju. Kohtades, kus kõik tunnevad kõiki, ei ole ettevõtjal lihtsalt mõeldav öelda, et minule ümbritsev korda ei lähe.Regionaalpoliitiliselt on väga oluline, et ettevõtlus toimiks ka mujal kui ainult suuremate tõmbekeskuste ümber. Väiksemates kohtades on ettevõtjal väga suur sotsiaalne vastutus, ja kui sa oled pärit veel ka samast kogukonnast, siis seda rohkem sinule loodetakse,” selgitas ta. Ta märkis veel, et tööstuskülad on kahtlemata ettevõttele väga mugavad, aga paraku väiksemates kohtades on nende loomine raskendatud.“Tegelikult pole tänapäeval  kaugemates maapiirkondades enam ühtegi eelist tootmisega tegelemiseks, kui põllumajandus välja arvata,” märkis Mäesalu. “Vaadates tänapäevast poliitikat, siis suure tõenäosusega selles vallas mingeid muudatusi ka ei tule. Ja kui ei, siis üks on kindel – maaregiooni ükski ettevõtja küll enam investeerima ei hakka. Ja ka need, kes seal praegu tegutsevad, on tööjõu puudumisel sunnitud sealt varsti ära kolima,” tõdes Mäesalu. Kui inimesed lähevad lihtsalt ühest ettevõttest teise, peab see esimene uksed sulgema, sest inimesi lihtsalt ei jätku.

Rapla ettevõtja hindab ärikliimat heaks

Erlend Tammenurm, kes esindab mitut Raplamaa ettevõttet – Rapla Plast AS, NoRest International OÜ ning Svendsen Kinnisvara AS –, märgib rahuldustundega, et Rapla valla arengu senise edukuse võti seisneb paljuski kohalike ettevõtjate kaasamisel valla juhtimisse.“Vallavolikogu praeguses koosseisus on ettevõtjaid 50% ja kui vaadata uude valitavasse volikogusse pürgijate nimekirju,  on seal ka märkimisväärne hulk ettevõtjaid,” märkis ta.“Valimistele vastu lähen lootusega, et valla uus volikogu oleks sama tasakaalukas ja tegus kui senine, mis baseerus Reformierakonna, IRLi ja Keskerakonna koalitsioonil,” rääkis Tammenurm. “Tunnetan, et valla senine poliitika eelkõige panustada valla elukeskkonna märkimisväärsele kaasajastamisele, haridusvõrgu arendamisele ja sotsiaalhoolekande parandamisele on aidanud tasakaalustada Tallinna ja teda ümbritsevate valdade konkureerivat mõju ettevõtluse arengule Rapla vallas ja Raplamaal tervikuna.”Tammenurm arvab, et riigi praeguse regionaalarengu- ja maksupoliitika juures on kohaliku omavalitsuse võimalused tuntavalt mõjutada ettevõtluse, eelkõige tootmisega tegeleva ettevõtluse arengut Tallinnast 50–60 kilomeetri kaugusel asuvas vallas suhteliselt piiratud.

Vald peaks ettevõtete muresid teadvustama. Ka ei ole Tammenurm siiani suutnud leida põhjuseid, mis paneks ühe potentsiaalse tootmist alustava ettevõtja eelistama praegu Raplat Tallinnale või Harjumaale. Seda olukorras, kus juba praegu otsib enamik maakonnas ja vallas tegutsevaid tootmisettevõtteid omale spetsialiste ja oskustöölisi väljastpoolt, eelkõige Tallinnast ja Harjumaalt. Kindlasti on Tallinnast kaugemal asuvates omavalitsustes teistsugune arvamus. Tammenurme arvates on kindel, et kui Rapla vallal õnnestukski rajada valda Harjumaa tehnoparkidega analoogne tehnopark, siis sellise tehnopargi mõju ettevõtlusele vallas ei oleks kindlasti võrreldav Tallinna ümbruse tehnoparkidega.Seetõttu näeb Tammenurm  kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjate koostöö edukat tulevikku Rapla vallas eelkõige vallavalitsuse ja vallaametnike valmisolekus ja huvis süveneda juba tegutsevate ettevõtjate igapäevaprobleemide lahendamisse, maksimaalselt kaasajastada juba olemasolevate ettevõtluspiirkondade infrastruktuuri ning olema maksimaalselt avatud ja koostööaldis igale uuele ettevõtmisele vallas.

Koostööd napib

OÜ Otepää Lihatööstus Edgar tegevdirektor Maie Niit loodab, et tulevad ausamad, targemad ja nõudlikumad vallajuhid.“Praegu valitseb valda hästi “kokku mängiv kamp”. Võimule tulevad jälle needsamad, sest igasse valimisliitu on sokutatud “oma poisid”. Igast valitavate liidust läheb reformikate-IRLi punti üks-kaks inimest. 15 volikogu liikmest on nende päralt 9–10 kohta, ülejäänud on opositsioonis,” selgitas Niit olukorda Otepääl. “Muidugi tahaks juhte, kes ­aitavad arendada ettevõtlust. Otepääl ei ole vallavõim ettevõtjaid kokku kutsunud  oma seitse-kaheksa  aastat või enamgi,” sõnas Niit pisut kurvalt.Tema hinnangul on ettevõtjad need, kes teenivad raha, mida hiljem saab ka vald oma inimeste heaks kasutada.

Oluline on koostöö

ASi Arke Lihatööstus juhataja Andres Trumm on seisukohal, et valimistelt ei peaks alati ­ootama kellegi uue tulemist. “Kui olemasolev on oma tööd teinud korralikult, siis pigem ootad stabiilsust edasi,” leiab ta.“Lugu on hullem, kui valitsemise keskel püütakse üht või teist ametikohta ehk siis volikogu esimeest ja vallavanemat kohalt kangutada. Siis võivad kannatada mingid pikaajalised projektid ja euroraha kasutamine ning muud stabiilsust vajavad arengud. Vallad, kus vallavalitsus on ise kõige suurem tööandja, on paratamatult hääbumas,” rääkis Trumm.Ettevõtja ei ole tema hinnangul lihtsalt kohaliku elu edendaja, vaid ettevõtjate loodud ettevõtete ja sealt saadavate maksude najal ju kogu riik elabki.

Ettevõtjalt ei saa oodata riigi funktsioone. “Ettevõtja ei saa minu meelest kujundada regionaalpoliitikat, ettevõtja saab öelda, mida ta mõtleb selle all ja mida ta ootab­. Minu jaoks tähendab regionaalpolii­tika riigipoolset sekkumist mingitesse arengutesse. See ei pea isegi olema alati rahaline sekkumine, vaid võib väljenduda kamingil muul moel,” märkis Trumm.“Küsimus ei ole selles, milline on koostöö, vaid kas on koostöö. Kui juba koostöö on, küllap siis asi edeneb. Kui kohalik oma­valitsus küll hoolega tegutseb, aga oma äranägemise järgi ja koostööd ei ole või on koostöö ainult­ ühe suurettevõtjaga, siis kisub asi paratamatult kiiva,” nentis Trumm.

 

Kommentaar

Hiiumaal tulemas suured muutused

Aira Toss, MTÜ Hiiumaa Metsaselts juhatajaHiiumaal muutub pärast kohalikke omavalitsuste valimisi märkimisväärselt palju – senise viie omavalituse asemel hakkab olema neli.Ühinevad Kõrgessaare vald ja Kärdla linn ning nende asemel tekib üks Hiiu vald.Kuna Hiiumaa on nii väikese rahvaarvuga piirkond, saabki saare majandust vaadata tervikuna.Minu koduvallas on ka selle saare kõige väiksem valimiskonkurents, aga see pigem näitab seda, et vallas on enam-vähem asjad korras ja keegi ei tunne vajadust suuri muudatusi tegema hakata.Paneb imestama, kuivõrd vähe räägitakse valimisplatvormides  ettevõtlusest. Ikka on pearõhk koolidel, laste­aedadel, sotsiaalvaldkonnal.

Hetkel kuum