Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palgad on hakanud kerkima

    Omavalitsusjuhtide palganumbrid suurenemas. Neljandik teenib rohkem kui buumiajal.

    Masu tõttu vahepeal languse läbi teinud valla- ja linnajuhtide töötasu on tasapisi tõusmas buumiaegsele tasemele, peaaegu igas neljandas omavalitsuses on see tase aga juba ületatud.Neid omavalitsusi, kus juhi praegune brutopõhipalk on enam-vähem samal tasemel 2008. aasta kuuteenistusega, on kokku ligi 70. Nende hulgas on nii omavalitsusjuhid, kelle palk kriisiaastatel ei langenudki, kui ka need, kelle palk on just viimastel aastatel kosunud. Samas on praegu veidi üle 50 omavalitsusjuhil põhipalk suurem, kui oli selles KOVis kuusissetulek 2008. aastal. Tasub rõhutada, et 2008. aastal maksti lisaks põhipalgale heldekäeliselt ka lisatasusid, mis samuti kajastuvad kuuteenistuses. Nüüd on tegu aga vaid põhipalgaga, kuna selle aasta 1. aprillil kehtima hakanud avaliku teenistuse seaduse kohaselt ei ole omavalitsusjuhtidele enam ette nähtud mingeid lisatasusid, on vaid kinnitatud ametipalk.Töötasu buumiaegsel tasemel säilitanud või seda kasvatanud linna- ja vallajuhtide kõrval on samas veidi üle saja omavalitsusjuhi, kes teenivad praegu vähem, kui nad ise või nende eelkäijad panid taskusse 2008. aastal.
    Palk osal ka sel aastal tõusnud. Äripäev tegi põhjaliku analüüsi, mille aluseks olid KOVide kodulehekülgedel avalikustatud palgatabelid, ning kui osa aastatabelist oli puudu, palusime omavalitsusel palgaandmeid täpsustada. Lisaks küsisime seoses aprillikuise seadusemuudatusega kõikidest KOVdest, kui suur on omavalitsusjuhi põhipalk praegu, ning reastasime omavalitsusjuhid kõrvalolevas tabelis.Töötasu vaikset tõusutrendi võib täheldada ka siis, kui võrrelda omavalitsusjuhtide praegust põhipalka ajaga, kui nad esitasid selle aasta kevadel oma majanduslike huvide deklaratsiooni (MHD). Poolesaja omavalitsusjuhi praegune põhipalk on võrreldes MHDs avaldatuga keskmiselt 134 ­euro võrra suurem. Samas on ka mitu omavalitsusjuhti, kelle põhipalk on MHDs avaldatust mõnevõrra väiksem. Suurenemised-vähenemised tulenevad  sellest, et nüüd on põhipalga sisse arvatud ka lisatasud.Palgatabeli esiotsas troonija, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi selgitab, et kui lähtuda põhipalgast kui nimetusest, siis on tema põhipalk 2876 eurot, millele lisandub 20 protsenti esindustasu ehk 575 eurot. “Minu töötasu koos lisaga on 3451 eurot kuus ja see on oluline märkus,” rõhutab ta. “Hiljutises valimiseelses teledebatis tuli jälle jutuks, justkui lisanduks esindustasu 3451 eurole. Ei, see on vale.”
    Võimekad omavalitsused maksavad enam palka. Kui võrrelda põhipalgatabelit OÜ Geomedia arvutatud omavalitsuste võimekuse edetabeliga, siis näeme, et võimekamate KOVide juhid on üldjuhul palgatabelis eespool. Vaid võimekuselt kaheksanda valla, Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev on palgatabelis 78. kohal ja saab kaks korda vähem palka kui võimekaima KOVi, Viimsi valla juht Haldo Oravas. Palgatabeli esimeses veerandsajas on ootuspäraselt elanike arvult suuremate KOVide juhid. Alla 1800 elanikuga valdadest saab kopsakat, 2346eurost palka Mäetaguse vallavanem Aivar Surva (palgatabelis 15. koht) ja 2300eurost palka Vaivara vallavanem Heiki Luts (18. koht).Heiki Luts on seda meelt, et võrrelda ei tuleks mitte niivõrd elanike, kuivõrd töökohtade arvu vallas. “Vaivara vallas asuvad Eesti suurimad ehitusobjektid – Auvere elektrijaam ja Narva õlitehas –, kus töötab iga päev üle tuhande töötaja ja arusaadavalt on vallal oma roll ehitustegevuse administreerimisel,” selgitab Luts. “Samuti teenindavad vallaametnikud minimaalselt 7000 Narva ja Sillamäe linna elanikku, kelle aiandusühistud asuvad Vaivara vallas.”
    Valla eelarve on sobiv mõõdupuu. Tähtvere vallavanema Rein Koka sõnul tuleks vallavalitsuste töö hindamisel vaadata ka, kui palju on vallavalitsus lisaraha erinevate projektidega vallaelu edendamiseks muretsenud. “Valla eelarvega üksi ei ole võimalik elu edasi viia,” lisab ta.“Enne kui reastada palgad, peaks tegema kokkuvõtte iga omavalitsuse eelarvest ning arvutama suhte juhi palgaga,” kõlab aga Albu vallavanema Kalju Kertsmiku ettepanek. “Siis näeb tegelikku töökoormuse ja palga suhet.”Kohalike omavalitsusjuhtide keskmine põhipalk on 1530 eurot. Keskmisest enam või keskmist palka saab 91 omavalitsusjuhti, ülejäänute ametipalk jääb alla 1530 euro. Palgatabeli viimase, 99 elanikuga Piirissaare vallavanema Siim Avi brutopalk on 546 eurot ehk kuus korda väiksem kui palgatabeli esikolmikul.
    Osa vallajuhte teenib lisa
    Viljandimaal asuva Kõpu väikevalla juht Tõnu Kiviloo paneb tänu projektijuhtimistasudele igal aastal taskusse peaaegu teist nii palju, kui on tema aastapalk.Kiviloo põhipalk on 1055 eurot kuus. Samas on Kiviloo aastaid olnud omavalitsusjuhtide seas koos Maardu linnapea Georgi Bõstroviga konkurentsitult suuremad lisatasu saajad. Kiviloo on aastatel 2008–2012 teeninud lisatasu kokku 53 906 eurot, mis teeb aasta keskmiseks lisatasuks 10 781 ­eurot. Näiteks 2010. aastal sai Kiviloo lisatasu koguni15 370 eurot ehk enam, kui on tema aastapalk kokku. Kõpu vald on elanike arvu poolest üks väiksemaid. Geomedia koostatud omavalitsuste võimekuse edetabelis asub see vald 123. kohal.“Meil on volikogus kokku lepitud, et kui kirjutatakse raha taotlemise projekte, siis teevad seda oma inimesed,” räägib Tõnu Kiviloo. “Nii on see meil olnud ligi kümme aastat. Me pole juba ammu projektijuhtimisteenust sisse ostnud, sest kõikide omaaegsete katsetustega oleme näppu lõiganud.”Kiviloo on veendunud, et kes teeb, see jõuab, ja peab ka tasu saama. “Kui töölauda ei korista kella viiest või neljast ära, siis jõuab,” lausub ta. “Ja ma olen alati projektijuhtimistasu deklareerinud. Ei ole mõtet hakata šlikerdama ja tegema mingisuguseid organisatsioone vahele. See on põlispoliitikute mängumaa.”
    Ühest vallast kaks palka. Rakvere vallavanem ­Aivar Aruja on aga ainus omavalitsusjuht, kelle stabiilne lisasissetulek ei ole mitte otseselt lisatasu, vaid teine ametipalk. Nimelt on Aruja ühtlasi valla ehitusnõunik. Aruja kui vallavanema põhipalk on 1304 eurot ja ehitusnõunikuna teenib ta 301 eurot kuus. Aruja on vallavanem 2001. aastast, enne seda oli ta samas ehitusnõunik.“Väikevallas ei ole mõttekas täiskohaga ehitusnõunikku pidada,” põhjendab Aruja. “Meil on tööl arhitekt, kes tegeleb projektide sisulise poolega, ja mina kui ehitusinsener tegelen muude probleemidega.”Aruja möönab, et lisaks sellele, et ta täidab ehitusnõunikuna konkreetset töölõiku, on ta oma koguteenistuse kahte lehte löönud ka muul põhjusel. “Muidu oleks mu vallavanema palk ebaproportsionaalselt suur väikese valla kohta,” lisab ta.Pärnumaa kaks väikest naabervalda, Koonga ja Varbla, on ehitusnõuniku probleemi lahendanud nii, et palganud ühe nõuniku kahe peale.“Kui meie eelmine ehitusnõunik ära läks, ei leidnud me kohe uut inimest ja saime hoopis naabervallaga kokkuleppele, sest neil ei olnud oma nõunikule parajasti väga palju tööd anda,” seletab Koonga vallavanem Andres Hirvela.Alates selle aasta aprillist näitab omavalitsusjuhtide teenistust vaid üks, põhipalga number. Varem, eriti buumiaastail, võis lisaks ametipalgale maksta erinevaid lisatasusid ja seda ka ohtralt tehti.
    Kõik omavalitsused juhile lisatasu ei maksnud. Eestis on ka mitu valda, mille juht pole viimasel viiel aastal sentigi lisatasu saanud: Häädemeeste, Ruhnu, Sangaste, Tamsalu, Tarvastu, Torgu ja Vihula vald. Ja on 14 omavalitsust, mille juht pole alates 2009. aastast lisatasu saanud: Kiviõli ja Kunda linn ning Kaiu, Kambja, Karula, Mooste, Rõuge, Räpina, Tabivere, Vastse-Kuuste, Vinni, Viru-Nigula, Väike-Maarja ja Vormsi vald.
    Riigitöölt eraärisse
    Tahan panna ennast muus sektoris proovile ning tõestada, et saan hakkama, põhjendab Orava endine vallavanem Ülo Plakso, miks ta siirdus kolm kuud tagasi riigiametist transpordiettevõtte palgale.“Tahan ümber lükata levinud arvamuse, et ega ametnik mujal hakkama ei saagi kui vaid riigi leiva peal,” lisab ta. ­Plakso oli Orava vallavanem alates 2005. aasta sügisestest valimistest ja varem on ta olnud mõne aasta ka abivallavanem. Juuli algusest töötab ta Harjumaa Liinid ASi Põlvamaa osakonna tegevjuhina.Plakso kinnitusel pole transpordisektor talle sugugi tundmatu maa, sest vallajuhina tuli transpordiprobleemidega üksjagu kokku puutuda. Küsimusele, kas erasektorisse mineku üks põhjus on ka suurem palk, vastab Plakso jaatavalt. “Töötasu on väikese valla juhi omast suurem ja tööl on mugavam käia, sest elan Põlvas,” lausub ta. “Avalikus sektoris töötades on su palk avalik. Seda numbrit võrreldakse väikeses vallas üht- ja teistpidi ning ikka leitakse, et saad liiga palju palka.” Kohalikust poliitikast pole Plakso siiski lahkunud – ta kandideerib Põlva vallavolikokku.Teine tänavu riigiametist eraärisse läinud omavalitsusjuht on Kärla endine vallavanem Villi Pihl. Alates aprillist on ta ametis ASi Kuressaare Sanatooriumid müügi- ja turundusjuhina, ent jätkab samuti poliitikaga kohalikul tasandil, kandideerides Kärla vallavolikokku.“Ma olen tegelikult 15 aastat tegelenud turismiäriga ja süda kutsus turismivaldkonda tagasi,” räägib Pihl. “Vahepealsed neli aastat vallavanemana andis väga hea kogemuse. Ametist lahkumise otsust teha oli raske, sest mitu alustatud asja jäi vallas pooleli. Praegu olen ma aga oma otsusega rahul.”
     
    Kommentaar
    Ka väike vald saab hakkama
    Andrus Toss, Tudulinna vallavanemTudulinna vald on territooriumilt üsna suur, peaaegu sama suur kui naabervallad Avinurme ja Lohusuu kokku. Aga rahva arvu poolest oleme üks väiksemaid valdu ja tulumaksu laekumise poole pealt oleme vist kõige väiksem Eesti mandrivaldadest.Samas on meil olemas tsentraalne keskküttesüsteem, põhikool, lasteaed. Näiteks elanike arvult võrreldavas Alajõe vallas ei ole ei tsentraalset küttesüsteemi, ei põhikooli ega lasteaeda. Aga me ei arva, et me hakkama ei saa. Me saame hakkama.
     
    Edetabel
    Omavalitsusjuhtide palgatabel
    omavalitsusjuht; omavalitsus (koht KOVi võimekuse edetabelis);  KOVi juhi kuupalk; KOVi elaniku keskmine tulu
     1. Toomas Kivimägi***,  Pärnu (23.) 3451; 798 2. Edgar Savisaar, Tallinn (4.) 3286; 1010 3. Haldo Oravas,  Viimsi vald (1.) 3260; 1352 4. Urmas Kruuse,  Tartu (9.) 3196; 930 5. Jevgeni Solovjov,  Kohtla-Järve (79.) 3000; 782 6. Kaupo Rätsepp,  Harku vald (5.) 2900; 1355 7. Jüri Kaver, Võru (47.) 2875; 766 8. Tarmo Tammiste,  Narva (102.) 2836; 691 9. Mart Võrklaev,  Rae vald (2.) 2750; 1227 10. Georgi Bõstrov,  Maardu (35.) 2650; 809 11. Toomas Varek,  Rakvere (18.) 2566; 825 12. Andres Laisk,  Saue vald (11.) 2500; 1237 13. Henn Põlluaas,  Saue (3.) 2430; 1173 14. Loit Kivistik,  Viljandi (24.) 2411; 815 15. Aivar Surva,  Mäetaguse vald (92.) 2346; 826 16. Kuno Erkmann, Paikuse vald (72.) 2315; 861 17. Tauno Võhmar,  Jõhvi vald (16.) 2301; 894 18. Heiki Luts,  Vaivara vald (101.) 2300; 737 19. Värner Lootsmann,  Loksa (133.) 2250; 792 20. Enno Fels,  Keila (12.) 2240; 1041 21. Urmas Kirtsi, Kuusalu vald (27.) 2237; 969 22. Peep Vassiljev,  Sõmeru vald (29.) 2185; 817 23. Jelena Koršunova,  Sillamäe (85.) 2124; 766 24. Mati Mäetalu, Kuressaare (10.) 2117; 835 25. Stanislav Tšerepanov,  Paldiski (51.) 2096; 834 26. Raivo Murd,  Narva-Jõesuu (179.) 2070; 786 27. Toomas Väinaste,  Vinni vald (28.) 2051; 779 28. Urmas Sukles,  Haapsalu (25.) 2050; 823 29. Eero Plamus,  Märjamaa vald (60.) 2016; 814 30. Valeri Kukk,  Kiili vald (21.) 2000; 1211  Jaan Aiaots,  Põltsamaa (19.) 2000; 826  Raivo Uukkivi,  Vihula vald (48.) 2000; 934  Aivar Soop,  Tartu vald (30.) 2000; 929 34. Siim Suursild, Audru vald (80.) 1981; 792 35. Kuno Rooba,  Saku vald (6.) 1975; 1175 36. Rein Kokk,  Tähtvere vald (81.) 1956; 914 37. Kalev Härk,  Valga (91.) 1943; 695 38. Heiki Hepner,  Kohila vald (46.) 1933; 954 39. Ilvi Pere,  Rapla vald (22.) 1900; 880 40. Pipi-Liis Siemann,  Türi vald (20.) 1892; 801 41. Aivar Lankei,  Kardina vald (37.) 1870; 843 42. Mihkel Kübar,  Jõgeva (39.) 1853; 779 43. Alari Kirt,  Tapa vald (115.) 1850; 767  Tiit Tõnts,  Antsla vald (141.) 1850; 721 45. Andrus Umboja,  Jõelähtme vald (7.) 1841; 1072 46. Tiit Kuusmik,  Toila vald (33.) 1837; 959 47. Tarmo Tamm,  Helme vald (199.) 1832; 733 48. Kalju Kertsmik,  Albu vald (62.) 1810; 767 49. Erich Palm,  Pärsti vald (98.) 1800; 781 50. Georg Ruuda,  Võru vald (64.) 1795; 782 51. Ülle Vapper,  Halinga vald (109.) 1790; 752 52. Kaido Ivask, Paide (26.) 1744; 829 53. Veljo Tammik,  Paide vald (50.) 1726; 810 54. Georg Pelisaar,  Põlva (13.) 1710; 802 55. Tiit Tammaru,  Anija vald (34.) 1709; 859 56. Riina Sooäär,  Kunda (100.) 1704; 857 57. Aare Ets,  Raasiku vald (36.) 1700; 1001 58. Georgi Linkov,  Kärdla (44.) 1694; 855 59. Priit Ruut, Sauga vald  (73) 1680; 824  Kalle Toomet, Kehtna vald  (52.) 1680; 825 61. Alar Karu,  Tarvastu vald (116.) 1678; 753 62. Urmas Aava,  Häädemeeste vald (108.) 1673; 740 63. Leemet Vaikmaa,  Padise vald (40.) 1670; 910 64. Kalle Song*,  Saarde vald (128.) 1668; 751 65. Andres Tinno,  Kaarma vald (61.) 1666; 799 66. Kalev Laast,  Keila vald (57.) 1662; 1046 67. Rain Sangernebo,  Nõo vald (54.) 1650; 874 68. Peeter Reimann,  Vändra vald (126.) 1638; 730 69. Marko Šorin,  Sindi (146.) 1634; 735 70. Tõnu Aavasalu,  Suure-Jaani vald (66.) 1625; 781 71. Agu Kabrits,  Tõrva (32.) 1624; 768 72. Oleg Kuznetsov,  Illuka vald (132.) 1620; 871  Jüri Ott,  Kullamaa vald (159.) 1620; 834  Aivar Uibu,  Põdrala vald (224.) 1620; 756 75. Urmas Astel,  Palamuse vald (78.) 1617; 803 76. Leo Aadel,  Haljala vald (55.) 1610; 812 77. Peedo Kessel,  Nissi vald (74.) 1603; 859 78. Jarno Laur, Väätsa vald (68.) 1600; 862  Indrek Kesküla,  Väike-Maarja vald (45.) 1600; 777  Aivar Aleksejev,  Ülenurme vald (8.) 1600; 1019  Merlin Müür,  Otepää vald (17.) 1600; 833 82. Ants Orav*,  Pühalepa vald (110.) 1584; 856 83. Kalmer Poopuu,  Salme vald (170.) 1583; 1054 84. Sirje Tobreluts,  Laheda vald (198.) 1577; 724 85. Toomas Järveoja,  Elva (14.) 1565; 910 86. Dmitri Dmitrijev,  Kiviõli (104.) 1555; 714 87. Tiit Peedu,  Emmaste vald (38.) 1550; 948  Peeter Sibul, Puhja vald (156.) 1550; 786 89. Andrus Blok,  Rakke vald (94.) 1540; 77790. Riho Erismaa, Lihula vald  (95.) 1530; 751  Maano Koemets, Rannu vald (124.) 1530; 842 92. Vello Jõgisoo, Kose vald  (15.) 1520; 902 93. Toivo Tõnson,  Põltsamaa vald (136.) 1515; 741 94. Karel Tölp,  Tahkuranna vald (117.) 1504; 832 95. Kalmer Lain,  Tabivere vald (171.) 1500; 775  Peeter Saldre,  Roosna-Alliku vald (160.) 1500; 732  Toomas Rõhu,  Tõstamaa vald (131.) 1500; 769  Toomas Sonts,  Vändra alev (59.) 1500; 803  Priit Pramann,  Rõngu vald (56.) 1500; 811  Ene Saar,  Paistu vald (148.) 1500; 776 101. Toomas Schmidt,  Ridala vald (143.) 1485; 823 102. Sulev Kannimäe,  Viiratsi vald (97.) 1480; 776 103. Rait Pihelgas,  Ambla vald (83.) 1470; 786  Aare Anderson,  Luunja vald (69.) 1470; 909 105. Arto Saar,  Järva-Jaani vald (76.) 1467; 765 106. Margus Jaanson,  Juuru vald (84.) 1460; 820 107. Väino Kivirüüt,  Vara vald (183.) 1453; 802 108. Teet Helm,  Räpina vald (65.) 1450; 733  Raul Kudre,  Värska vald (88.) 1450; 779 110. Enn Kurg,  Jõgeva vald (31.) 1443; 768 111. Mart Vaiksaar*,  Tori vald (139.) 1438; 753 112. Jüri Saar,  Pihtla vald (138.) 1409; 868 113. Mati Meeliste,  Põlva vald (162.) 1406; 773 114. Jozsef Weinrauch,  Pala vald (163.) 1400; 750  Arno Peksar,  Hanila vald (152.) 1400; 780  Ülle Erman,  Taebla vald (103.) 1400; 793  Toomas Uudeberg,  Tamsalu vald (105.) 1400; 747  Andrus Seeme,  Kõlleste vald (149.) 1400; 855  Kaido Kõiv,  Valgjärve vald (182.) 1400; 746  Sivar Tõnisson,  Varbla vald (202.) 1400; 881  Kaido Tamberg,  Sangaste vald (184.) 1400; 743  Salme Koplikas,  Saarepeedi vald (111.) 1400; 835 123. Riho Roon,  Urvaste vald (190.) 1392; 741 124. Hardi Murula,  Maidla vald (112.) 1390; 789 125. Tiina Luks, Kärla vald (213.) 1388; 8131 26. Triin Pobbol,  Koeru vald (63.) 1369; 812 127. Andres Hirvela,  Koonga vald (212.) 1357; 684 128. Reet Alev,  Pajusi vald (201.) 1350; 766  Aarne Põlluäär,  Orissaare vald (96.) 1350; 796 130. Arvo Maling,  Karksi vald (107.) 1343; 750 131. Ervins Veitsurs,  Viru-Nigula vald (140.) 1342; 896  Mart Järvik,  Järvakandi vald (106.) 1342; 846 133. Koit Oras,  Aseri vald (192.) 1340; 731 134. Andrea Eiche,  Sonda vald (191.) 1336; 856 135. Jaak Rooden,  Kohtla-Nõmme vald (150.) 1335; 834136. Kalevi Kaur,  Kolga-Jaani vald (187.) 1330; 809137. Ludvik Mõtlep,  Leisi vald (77.) 1328; 787138. Jüri Vooder*, Kasepää vald (215.) 1325; 648139. Raul Tohv,  Vastseliina vald (67.) 1320; 776140. Tiit Toots,  Rõuge vald (113.) 1308; 761141. Aivar Õun,  Konguta vald (157.) 1305; 801142. Aivar Aruja****,  Rakvere vald (186.) 1304; 766143. Enn Karu, Kernu vald  (53.) 1300; 1001  Ingvar Saare,  Kihnu vald (41.) 1300; 807145. Mart Mets,  Vasalemma vald (151.) 1291; 775146. Lauri Luur,  Are vald (144.) 1288; 711147. Raido Liitmäe, Muhu vald  (89.) 1284; 888148. Max Kaur,  Mustvee (122.) 1280; 677  Avo Põder, Võhma (193.) 1280; 718150. Ott Valdma,  Kõue vald (42.) 1278; 868151. Jaanus Valk,  Kõrgessaare vald (135.) 1270; 982152. Andres Rõigas,  Halliste vald (203.) 1266; 715153. Kristjan Kõljalg,  Koigi vald (82.) 1262; 830154. Madis Gross,  Tõlliste vald (197.) 1260; 723155. Rauno Kuus,  Puurmani vald (90.) 1255; 751156. Raimu Aardam,  Kihelkonna vald (99.) 1253; 838157. Aarne Laas,  Laekvere vald (125.) 1250; 712158. Aare Martinson,  Valjala vald (174.) 1248; 820159. Peeter Rahnel,  Abja vald (86.) 1246; 712160. Tiiu Aavik, Martna  vald (211.) 1245; 796161. Urmas Hallap,  Kanepi vald (189.) 1242; 789162. Riina Kull,  Torma vald (114) 1240; 745163. Lennart Liba,  Vastse-Kuuste vald (158.) 1235; 761164. Juri Gotmans,  Haanja vald (121.) 1223; 798165. Heikki Kadaja,  Puka vald (185.) 1214; 762 166. Juta Otsa,  Ahja vald (208.) 1210; 713 167. Avo Kiir,  Iisaku vald (129.) 1200; 827 168. Annika Kapp,  Noarootsi vald (43.) 1196; 967 169. Etti Kagarov,  Kohtla vald (178.) 1195; 815  Aare Hollo,  Sõmerpalu vald (145.) 1195; 794 171. Jüri Linde,  Pöide vald (194.) 1191; 740 172. Riina Sabalisk,  Orava vald (165.) 1182; 738 173. Pavel Kostromin,  Lohusuu vald (217.)** 1180; 791  Elina Madal*,  Mäksa vald (200.) 1180; 796 175. Andu Tõrva,  Alatskivi vald (134.) 1176; 761  Jaanus Kriisk,  Alajõe vald (223.) 1176; 792 177. Enel Liin,  Veriora vald (161.) 1165; 784 178. Kalev Kaljuste,  Tootsi vald (221.) 1150; 729  Rain Ruusa,  Karula vald (220.) 1150; 724  Jüri Ellram,  Imavere vald (58.) 1150; 843  Rein Kruusmaa,  Risti vald (172.) 1150; 804  Ene Täht,  Lavassaare vald (214.) 1150; 703  Priit Kärsna,  Vigala vald (70.) 1150; 752 184. Omar Jõpiselg,  Käina vald (71.) 1139; 909  Aare Poolak,  Mikitamäe vald (209.) 1139; 686 186. Enn Mihailov,  Hummuli vald (195.) 1125; 749  Monika Rogenbaum,  Taheva vald (210.) 1125; 768 188. Kalle Kolter,  Mustjala vald (205.) 1123; 818 189. Vilmar Rei*,  Laimjala vald (180.) 1120; 868  Raivo Reisenbuk,  Avinurme vald (147.) 1120; 727 191. Ülo Needo, Mooste vald  (196.) 1112; 711 192. Rein Järvelill, Meremäe vald  (166.) 1102; 759 193. Aldo Tamm,  Nõva vald (167.) 1100; 888  Elari Hiis,  Käru vald (119.) 1100; 830  Jaan Truuts,  Raikküla vald (173.) 1100; 793  Ivar Tedrema,  Kambja vald (120.) 1100; 843  Terje Korss,  Palupera vald (181.) 1100; 819  Ervin Tamberg,  Mõisaküla (216.) 1100; 697  Merlika Niidumaa,  Mõniste vald (175.) 1100; 710 200. Priit Lomp,  Haaslava vald (153.) 1090; 850 201. Tõnis Väli, Aegviidu vald (75.) 1087; 997 202. Juris Juhansoo,  Lasva vald (154.) 1085; 714 203. Virgo Koppel,  Rägavere vald (127.) 1070; 777 204. Rein Ansip,  Varstu vald (177.) 1062; 758  Arno Rossman,  Lüganuse vald (130.) 1062; 8362 06. Jüri Morozov,  Saare vald (155.) 1055; 759  Tõnu Kiviloo,  Kõpu vald (123.) 1055; 792  Urmas Peegel,  Misso vald (188.) 1055; 740 209. Meeme Veisson,  Vormsi vald (118.) 1050; 1029 210. Ülle Kiviste,  Kaiu vald (49.) 1025; 812 211. Arno Kelnik,  Oru vald (142.) 1023; 807  Kulno Klein,  Kareda vald (204.) 1023; 830  Jaanika Tiitson,  Lümanda vald (168.) 1023; 847 214. Kalev Kurs,  Laeva vald (93.) 1010; 802 215. Andrus Toss,  Tudulinna vald (176.) 1000; 758  Jaanus Männik,  Surju vald (137.) 1000; 774  Tõnu Muru,  Võnnu vald (164.) 1000; 718 218. Aare Sünter,  Ruhnu vald (87.) 991; 878 219. Tarmo Riisk, Kõo vald (206.) 976; 765 220. Aleksandr Suvorov,  Meeksi vald (222.) 970; 775 221. Andres Palloson, Õru vald (226.) 960; 654 222. Niina Baranina, Peipsiääre vald (225.) 954; 608 223. Tiit Põld, Torgu vald (218.) 945; 788 224. Enno Mägar, Püssi (169.) 914; 766 225. Siim Avi, Piirissaare vald (219.) 546; 603  Liia Belova*****, Kallaste (207.)  629
    Märkused    Edetabeli koostamiseks küsisime KOVi juhtide praeguse põhipalga.
    KOVi elanike deklareeritud keskmine tulu maksumaksja kohta on rahandusministeeriumi kodulehelt ja 2013. aasta I poolaasta seisuga. KOVi võimekuse edetabel on koostatud 2009–2012 andmete põhjal.* Andmed 2013. aasta kevadel esitatud majanduslike huvide deklaratsioonist.    ** Lohusuu valla eelmise vallavanema Tormis Otsma majanduslike huvide deklaratsiooni andmed.    *** Toomas Kivimägi ametipalk on 2876 eurot, millele lisandub 20% esindustasu ehk 575 eurot.    **** Aivar Aruja on tööl ka ehitusnõunikuna ja saab iga kuu lisaks 301 eurot.    ***** Liia Belova on alates 01.04.2013 linnapea asendaja ja saab asendaja hüvitist 600 eurot kuus. Kallaste endise linnapea Viktor Nukka palk oli 2011. aastal 1179,33 eurot ja volikogu 29.02.12 otsusega tõsteti 5% ehk sai seega 2012. aastal ilmselt 1238,30 eurot kuus. Kallaste linn ei olnud nõus andmeid täpsustama ja Belova palka avalikustama.  
    Allikad: KOVide kodulehed, statistikaamet, rahandusministeerium, Geomedia 
     
    Mõni omavalitsusjuht teenib lisatasuga kopsaka summa   
    omavalitsusjuht,  omavalitsus, keskmine tasu aastas* 1. Georgi Bõstrov, Maardu linn 11 420 2. Tõnu Kiviloo, Kõpu vald 10  781 3. Haldo Oravas, Viimsi vald 7982 4. Jevgeni Solovjov, Kohtla-Järve linn 7906 5. Tarmo Tammiste, Narva linn 6094 6. Toomas Kivimägi, Pärnu linn 5985 7. Aivar Soop, Tartu vald 4742 8. Peep Vassiljev, Sõmeru vald 4715 9. Rein Kokk, Tähtvere vald 3612 10. Kuno Erkmann, Paikuse vald 3585 11. Aivar Surva, Mäetaguse vald 3378 12. Rain Sangernebo, Nõo vald 2998 13. Kaupo Rätsepp, Harku vald 2583 14. Aivar Aleksejev, Ülenurme vald 2566
    * Pingerivi on koostatud ametis olevate KOVi juhtide kohta. Andmed pärinevad KOVide kodukülgedel avaldatud 2008–2012 palgatabelite tulpadest “lisatasud ja hüvitised” ning “muud tasud”. Summa võib sisaldada näiteks staažitasu, autokompensatsiooni, puhkusetoetust (nn 13. palk), preemiat, tulemuspalka jm. Lisatasu sisu on persooniti erinev.Haldo Oravas on lisatasu saanud 2009–2012 ja Toomas Kivimägi 2010–2012, teistel on ajavahemik 2008–2012.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Baltic Horizoni kolm probleemi, mis mind fondi juures häirivad
Baltic Horizon Fundi kinnisvarafondi osakuhind on juba pool aastat püüdnud läbi murda 0,3 euro piirist. Kuid kuigi see tugitase hoiab hinda kukkumast, takistab vähemalt kolm probleemi sellelt tasemelt tagasi tõusta ja ülespoole liikuda.
Baltic Horizon Fundi kinnisvarafondi osakuhind on juba pool aastat püüdnud läbi murda 0,3 euro piirist. Kuid kuigi see tugitase hoiab hinda kukkumast, takistab vähemalt kolm probleemi sellelt tasemelt tagasi tõusta ja ülespoole liikuda.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.