Sarnaselt kvartskelladega nelikümmend aastat tagasi võetakse nüüdki nutikelli vastu õlgu kehitades. Konsultatsioonifirma Deloitte uuringust selgus, et kaks kolmandikku Šveitsi kellatööstuse juhtidest ei näe nutikellades ohtu.

“Kuidas teile meeldiks, kui kallim tooks ilusa teemandist kella asemel hoopis nutikella,” ütles luksuskella brände Cartier ja Vacheron Constantin müüva ettevõtte juht Johann Rupert Bloombergile. “Ma ei usu, et nendel saab olema suur mõju klassikalistele kelladele.”

Boston Consulting Groupi partner Andreas Hofer usub, et kellatööstus peaks valmistuma nutikellade tulekuks. Uuringufirma Strategy Analytics prognoosib, et sel aastal müüakse 1 miljon nutikella ning 7 miljonit järgmisel aastal. Stanford C. Bernstein prognoosib, et kui Apple paiskab enda nutikella müüki, võib selle müügikäive esimesel aastal olla 2,3–5,7 miljardit dollarit.

Uued vidinad on praktilisemad. Kallid Šveitsi kellad on tehnoloogilises mõttes dinosaurused ning praktilises mõttes on nende aeg möödas. Kui 1970ndatel saabusid patareiga kvartskellad, loobusid paljud kasutajad vanadest mehhanismidest. Samal kümnendil kukkus Šveitsi kellasektoris töötavate inimeste arv 90 000-lt pisut üle 30 000 peale 1984. aastaks. Ettevõtete arv on alates 70ndatest praeguseks vähenenud 1600-lt 600-le.

Vanade mehhanismidega võrreldes olid kvartskellad odavamad ja töökindlamad. Isegi kõige kallimad mehaanilised kellad kaotasid nädalas mitu sekundit ning vajasid hooldust iga paari aasta tagant. Tihtilugu oli selliste kellade hooldus väga kallis. Nüüd on tulnud tehnoloogiafirmad vidinatega, mida saab kanda käe peal, mis pildistavad, mängivad muusikat ja näitavad pilte. Klassikalist ilu ei asenda miski, aga praktilises mõttes võivad nutikellad isegi paremad olla.