TTÜ professor: kümne päeva jooksul uut tormi ei tule

Euroopasse jõudvad tormid tekivad enamasti Põhja-Atlandil. Juba tekkinud torme ja muid atmosfäärinähtusi saab lühikese aja peale ennustada masinprognoosimise abil, kuni kümme päeva ette. Tehtud prognoose korrigeeritakse aja kulgedes uute vaatlusandmetega, nii et ühe päeva peale ette arvutatud prognoos on juba väga täpne, ühegi kogemusel põhineva meetodiga pole võimalik sellist täpsust saada.

Mis juhtub ilmaga kahe nädala pärast, pole praegu võimalik kellaajaliselt prognoosida ning selline ennustus kuulub juba tõenäosusliku ennustuse ehk peaaegu et kohvipaksu pealt vaatamise valdkonda.

Misssuguse tormiga võiks praegu toimuvat võrrelda? Kas on midagi tavapärasest teistmoodi?Praegu on veel vara teha tormist Simone, nagu rootslased teda nimetavad, kokkuvõtteid. Tuule tugevus oli kohati erakordselt suur, Läänemere piirkonnas eriti Taanis ja Rootsi lõunarannikul. Eestisse jõudes oli torm prognoosi kohaselt pisut vaibunud, kui torm jõudis merelt sisemaale, kahanes tuule kiirus veelgi.

Tsükloni kese liikus kirde-ida suunas Soome kohal nagu 2005. aasta torm Gudrun. Seetõttu Põhja-Eestis, mis jäi tsükloni keskmele lähemale, olid tuuled nõrgemad kui Lõuna-Eestis, mis jäi tsükloni maksimaalsete tuulte kiiruste vööndisse. Tormi trajektoori ning tuulte kiiruste mõttes ongi Simone võrreldav Gudruniga, esmapilgul tunduvad sarnased ka maismaal tekkinud kahjud – elektrikatkestused, puude murdumised, ehitiste kahjustused.

Võrreldes 2005. aastaga jäi meretaseme tormitõus mõõdukaks – Pärnus mõõdeti kell kaheksa maksimaalseks veetõusuks 150 cm, enam-vähem nii nagu ennustasid ka masinprognoosid.

Mis on masinprognoosid?Tegemist on täielikult automatiseeritud ilma- ja mereseisundi vaatluste ja modelleerimise süsteemidega. Vaatlusandmeid saadakse nii kohapealsetest mõõtmistest kui ka satelliitidelt. Vaatlusandmetega korrigeeritakse jooksvalt mudelprognooside tulemusi, sest ilma korrigeerimata "triiviks" mudel tegelikust ilmast ja olukorrast merel eemale.

Kohalikud süsteemid on ühendatud regionaalsete ja globaalsete süsteemidega. On selge, et kogu see masinavärk tugineb loodusteaduste ja infotehnoloogia viimastele saavutustele.

Käesoleva tormi tegelik kulg näitas, et Eesti keskkonnaagentuuri ilmateenistuses rakendatud automaatsed prognoosisüsteemid, mida arendatakse koostöös Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi ja TÜ füüsika instituudiga, suudavad torminähtusi õigesti ette näha. Seejuures prognoositakse ka selliseid olukordi, mida tavapilguga läbi ei näe.

Pärast 2005. aasta jaanuaritormi kogemust oleks ju inimlikult tahtnud ennustada, et kui tuleb sama tugev tuul, siis meretase tõuseb sama palju võrreldes eelneva perioodi keskmisega. Masinprognooside süsteem ennustas Gudrunist väiksemat suhtelist veetaseme tõusu, ja nii läkski.