Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maruste seaks piiri 100 000 eurole

    Reformierakondlane Rait Maruste tegi üleeilsel põhiseaduskomisjoni istungil ettepaneku muuta erakonnaseadust nii, et ettevõtetel oleks ­õigus toetada erakondi kuni 100 000 ­euroga. Eksperdid ja ettevõtjad seda plaani ei toeta.

    Maruste pakkus, et firmadelt erakondadele annetatava summa piirmäär võiks olla 100 000 ­eurot. “See on kõik läbiräägitav ja arutatav,” lisas ta.
    Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jüri Saar kommenteeris teemat järgmiselt: “Põhiline probleem on selles, millega erakonnad üldse tegeleda ei taha – tuleb nende rahavajadus üle vaadata.” Tema hinnangul peaks erakondade rahastamise puhul mõtlemine hoopis teisest otsast pihta hakkama. “Maruste tegeleb vale otsaga,” väitis Saar.
    Ettevõtja Olari Taali hinnangul oleks ettevõtete annetuste lubamine agoonias visklemine, erakonnad peaks majandusolukorda arvestades kulutusi vähendama. “Rait Maruste peaks välja pakkuma idee, kuidas erakonnad peaksid hoopis vähem raha hakkama kulutama,” ütles Taal.
    Paistab mõjuvõimu ostmisena. Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter oli samuti seda meelt, et firmad ei peaks erakondi toetama: “Poliitilised vaated ja huvid on ikka eraisikul ning äriühingu huvi on eelkõige kasumit teenida. Kui äriühing teeb kasumi teenimiseks erakonnale annetusi, hakkab see liiga palju mõjuvõimu ostmisena välja nägema.”
    Maruste ütles, et tema ettepaneku eesmärk on vähendada ka parteidele riigieelarvest tehtavaid eraldisi. “Eestis on sisuliselt tekkinud riigierakonnad, mis elatuvadki vaid maksumaksja rahast. See on erakondadel põhineva poliitika idee ja olemuse vastane ja tekitab huvide konflikti,” selgitas Maruste. Kui palju võiks selle võrra riigieelarve eraldisi parteidele vähendada, ei osanud ta veel öelda.
    Saar nentis, et eelarvest eraldatavat raha võidakse alguses kosmeetiliselt vähendada, ent põhiprobleemi see ei kaota. “Erakondadel on raha ülearu palju ja nende tulubaasi laiendamine on igatahes halb,” oli ta kindel. “Kui moka otsast öeldakse, et kui ettevõtted saavad toetada, võib riigieelarvest rahavoogusid vähendada, siis see on selline hea jutt, mis käib asja juurde. Ilmselt on erakondade huvi avada täiendav rahakanal ja see on halb.”
    Sõltuvus eraannetajatest suureneb. Ka Ginter suhtus riigi toetuse vähendamise ideesse skeptiliselt: “Mida rohkem riigi rahastamist kärpida, seda rohkem hakkavad erakonnad sõltuma eraannetajatest ja see tekitab mõjuvõimuga kauplemise ohtu. Kõige rohkem kardan seda, et asi hakkab mõjuvõimuga kauplemisele liiga lähedale jõudma.”
    Maruste vastuargument oli, et kui ettevõtted ei saa erakondadele otse annetada, hakkab raha kõrvalteid otsima. “Firmad on eelduslikult siiski ausad ja heatahtlikud. Me eeldame nende halba ja pahatahtlikku käitumist, aga see ei ole õige,” ütles Maruste. Tema sõnul polnud komisjoni liikmed sellele ettepanekule vastu.
    Maruste ootas ettepanekut erakondadelt. Erakonnaseaduse muudatusettepanekuid said riigikogu liikmed esitada ülemöödunud nädalani. Siis veel Maruste ettevõtete annetamist lubavat ettepanekut ei esitanud. “Ma ausalt öeldes ­ootasin, et erakonnad ise tulevad selle ettepanekuga välja. Aga kuna seda ei tulnud, siis ma esitasin,” lisas Maruste.
    Riigikogu fraktsioonide esindajad lubasid kahe nädala jooksul ettepaneku kohta seisukoha kujundada.
    Maruste rõhutas, et see pole Reformierakonna ettepanek, vaid tema isiklik seisukoht. Pärast Reformierakonna rahastamisskandaali leidis ka peaminister Andrus Ansip, et äriühingute annetamisõigus tuleks taastada. Erakonna endine peasekretär Kristen Michal on 2011. aastal seevastu väitnud, et Reformierakond ei toeta ettevõtete annetuste lubamist, kuna pole võimalik kogu ELi ulatuses kindlaks määrata, kust raha pärineb.
     
    Kronoloogia
    Erakondade rahastamine
    1992–1995 Riik ei andnud erakondadele sentigi. Valimiskampaaniaid tehti vastavalt võimalustele – raha oli täpselt nii palju, kui erakond suutis annetustena kokku korjata.1994 võeti vastu erakonnaseaduse esimene variant, mille järgi hakkasid erakonnad saama riigilt toetust vastavalt riigikogus saavutatud kohtade arvule.1996. a riigieelarvesse oli erakondade toetus juba sisse kirjutatud – kogusumma 5 miljonit krooni.1999 täiendati seadust ja sätestati, milliseid annetusi ja kuidas võib vastu võtta ning millistest peab keelduma.2003. a valimiste järgne koalitsioon (Res Publica koos Reformierakonna ja Rahvaliiduga) suurendas oluliselt erakondadele antavat toetust. 2003. a oli see 20 miljonit krooni2004. a oli toetus juba 60 miljonit krooni. Edaspidi kasvas see 90 miljoni kroonini. Ühtlasi keelustati juriidiliste isikute annetused erakondadele.
    Allikas: Eesti põhiseaduse üks autoreid Jüri Adams
     
    Kommentaar
    Ettevõtte annetamine maksueelist ei anna
    Lasse Lehis, maksumaksjate liidu tegevjuhtKui tulumaksu seaduse muutmisest ei räägita, maksustatakse juriidilise isiku annetusi tulumaksuga.Selles mõttes ei muutu sisuliselt midagi, sest praegu maksab ettevõtja dividendi väljavõtmisel tulumaksu ja igal juhul tasub maksu annetuse tegija.
  • Hetkel kuum
Peaasi, et silm säraks ja pirn põleks
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eurovalimistel soovib osaleda üheksa erakonda ja kuus üksikkandidaati
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.