Maruste pakkus, et firmadelt erakondadele annetatava summa piirmäär võiks olla 100 000 ­eurot. “See on kõik läbiräägitav ja arutatav,” lisas ta.

Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jüri Saar kommenteeris teemat järgmiselt: “Põhiline probleem on selles, millega erakonnad üldse tegeleda ei taha – tuleb nende rahavajadus üle vaadata.” Tema hinnangul peaks erakondade rahastamise puhul mõtlemine hoopis teisest otsast pihta hakkama. “Maruste tegeleb vale otsaga,” väitis Saar.

Ettevõtja Olari Taali hinnangul oleks ettevõtete annetuste lubamine agoonias visklemine, erakonnad peaks majandusolukorda arvestades kulutusi vähendama. “Rait Maruste peaks välja pakkuma idee, kuidas erakonnad peaksid hoopis vähem raha hakkama kulutama,” ütles Taal.

Paistab mõjuvõimu ostmisena. Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter oli samuti seda meelt, et firmad ei peaks erakondi toetama: “Poliitilised vaated ja huvid on ikka eraisikul ning äriühingu huvi on eelkõige kasumit teenida. Kui äriühing teeb kasumi teenimiseks erakonnale annetusi, hakkab see liiga palju mõjuvõimu ostmisena välja nägema.”

Maruste ütles, et tema ettepaneku eesmärk on vähendada ka parteidele riigieelarvest tehtavaid eraldisi. “Eestis on sisuliselt tekkinud riigierakonnad, mis elatuvadki vaid maksumaksja rahast. See on erakondadel põhineva poliitika idee ja olemuse vastane ja tekitab huvide konflikti,” selgitas Maruste. Kui palju võiks selle võrra riigieelarve eraldisi parteidele vähendada, ei osanud ta veel öelda.

Saar nentis, et eelarvest eraldatavat raha võidakse alguses kosmeetiliselt vähendada, ent põhiprobleemi see ei kaota. “Erakondadel on raha ülearu palju ja nende tulubaasi laiendamine on igatahes halb,” oli ta kindel. “Kui moka otsast öeldakse, et kui ettevõtted saavad toetada, võib riigieelarvest rahavoogusid vähendada, siis see on selline hea jutt, mis käib asja juurde. Ilmselt on erakondade huvi avada täiendav rahakanal ja see on halb.”

Sõltuvus eraannetajatest suureneb. Ka Ginter suhtus riigi toetuse vähendamise ideesse skeptiliselt: “Mida rohkem riigi rahastamist kärpida, seda rohkem hakkavad erakonnad sõltuma eraannetajatest ja see tekitab mõjuvõimuga kauplemise ohtu. Kõige rohkem kardan seda, et asi hakkab mõjuvõimuga kauplemisele liiga lähedale jõudma.”

Maruste vastuargument oli, et kui ettevõtted ei saa erakondadele otse annetada, hakkab raha kõrvalteid otsima. “Firmad on eelduslikult siiski ausad ja heatahtlikud. Me eeldame nende halba ja pahatahtlikku käitumist, aga see ei ole õige,” ütles Maruste. Tema sõnul polnud komisjoni liikmed sellele ettepanekule vastu.

Maruste ootas ettepanekut erakondadelt. Erakonnaseaduse muudatusettepanekuid said riigikogu liikmed esitada ülemöödunud nädalani. Siis veel Maruste ettevõtete annetamist lubavat ettepanekut ei esitanud. “Ma ausalt öeldes ­ootasin, et erakonnad ise tulevad selle ettepanekuga välja. Aga kuna seda ei tulnud, siis ma esitasin,” lisas Maruste.

Riigikogu fraktsioonide esindajad lubasid kahe nädala jooksul ettepaneku kohta seisukoha kujundada.

Maruste rõhutas, et see pole Reformierakonna ettepanek, vaid tema isiklik seisukoht. Pärast Reformierakonna rahastamisskandaali leidis ka peaminister Andrus Ansip, et äriühingute annetamisõigus tuleks taastada. Erakonna endine peasekretär Kristen Michal on 2011. aastal seevastu väitnud, et Reformierakond ei toeta ettevõtete annetuste lubamist, kuna pole võimalik kogu ELi ulatuses kindlaks määrata, kust raha pärineb.

 

Erakondade rahastamine

1992–1995 Riik ei andnud erakondadele sentigi. Valimiskampaaniaid tehti vastavalt võimalustele – raha oli täpselt nii palju, kui erakond suutis annetustena kokku korjata.1994 võeti vastu erakonnaseaduse esimene variant, mille järgi hakkasid erakonnad saama riigilt toetust vastavalt riigikogus saavutatud kohtade arvule.1996. a riigieelarvesse oli erakondade toetus juba sisse kirjutatud – kogusumma 5 miljonit krooni.1999 täiendati seadust ja sätestati, milliseid annetusi ja kuidas võib vastu võtta ning millistest peab keelduma.2003. a valimiste järgne koalitsioon (Res Publica koos Reformierakonna ja Rahvaliiduga) suurendas oluliselt erakondadele antavat toetust. 2003. a oli see 20 miljonit krooni2004. a oli toetus juba 60 miljonit krooni. Edaspidi kasvas see 90 miljoni kroonini. Ühtlasi keelustati juriidiliste isikute annetused erakondadele.

 

Ettevõtte annetamine maksueelist ei anna

Lasse Lehis, maksumaksjate liidu tegevjuhtKui tulumaksu seaduse muutmisest ei räägita, maksustatakse juriidilise isiku annetusi tulumaksuga.Selles mõttes ei muutu sisuliselt midagi, sest praegu maksab ettevõtja dividendi väljavõtmisel tulumaksu ja igal juhul tasub maksu annetuse tegija.