• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tootlikkuse kasvu ette tasub rakendada äritarkvara

    Ettevõtjate pikaajaline eesmärk on tagada äritegevuse püsivus ja konkurentsivõime. See eeldab paratamatult võimet pidevalt muutuda ja saavutada arenguks vajalik tootlikkus.

    Mujal maailmas on äritarkvaralahendused tootlikkuse kasvus märkimisväärset rolli mänginud juba kaua. Nüüd on aeg ka Eesti ettevõtjatel oma inimestesse rohkem investeerida ning tarkade töökohtade kaudu nutikaid lahendusi enda kasuks tööle panna.
    Kõigi töötajate lahendus. Kaasaegsetel äritark­varalahendustel on kogu IKT-lahenduste portfellis eripärane roll, sest üldjuhul nõuab see suurema osa töötajate kaasamist. Tegemist ei ole pelgalt juhtide või finantsinimeste, vaid kogu ettevõtte töös osalevate inimeste lahendusega. Seetõttu ongi paljud ettevõtted peljanud investeeringuid, sest ei usuta, et inimesed on võimelised uusi lahendusi kasutama.
    Juhtide mugavustsoon on kõrge. Uuendused nõuavad ju osa inimeste väljavahetamist või panustamist nende täiendõppesse, rohkem sisulist tööd vanema põlvkonna tööjõuga, enama hulga inimeste arvamustega arvestamist, samuti kvaliteetsemat tööd värbamisprotsessis. Samas, mida nutikamad on töötajad uut tehnoloogiat kasutama, seda tugevam on ettevõtte konkurentsi­võime pikaajalises perspektiivis.
    Sütik muutuste elluviimiseks. Kogemus näitab, et kui kasvab ettevõtjate teadlikkus IT-lahendustest ja suureneb julgus teha otsus investeeringute alustamiseks, siis muudatuste ellu­viimise esimesel etapil on IT-lahendus ise ­sekundaarne.
    Olulisimaks muutub hoopis see, kuidas selle lahendusega kaasnevaid suuri muutusi oma ette­võttes korraldada. Vanamoodi enam ei saa ega taha, aga ka uus ei ole veel lõplikult läbi mõeldud ega arutatud. Tihti tuleb tagasiside, et töötajad ei tule muutustega kaasa või tekib uuenduste suhtes lausa vastuseis.
    Pudelikael ei ole mitte uus tehnoloogia või lahendus, vaid viisid, kuidas muutusi tehakse. Kas selleks on eelnevalt ikka kogu organisatsioon motiveeritult ettevalmistatud, kas projektide ellu­viimiseks on tagatud piisava tööajaga eestvedajad, kas investeeringud katavad ka vajaduse inimeste koolitamiseks. Ning seegi, kas ette­võtte juhtkond ise on ikka täielikult muutustele pühendunud. Need ettevõtjad aga, kes on n-ö riskid suuremal või vähemal määral maandanud ja vajalikud muudatused teinud, on hiljem tõdenud, et ettevõtte konkurentsivõime kasvu on taganud just uued võimalused teha asju teisiti ja nutikamalt.
    Katavad terve väärtusahela. Üks kasulik mõju ettevõtte terviklikust äritarkvaralahendusest on see, et tekib võimalus uuel tasemel liita oma äritegevuse väärtusahelasse suurem osa tarnijaid ja kliente. Praegu kulutavad paljud siinsed ettevõtted märgatavalt aega (käsitsi- ja topelttöö, vigade parandamine jm), et partneritega äriinfot vahetada.
    Vajalik äriinfo võib ja saab aga liikuda äripartnerite tarkvaralahenduste vahel suuresti ­automaatselt. Ühelt poolt tõstab see tootlikkust, teisalt väljendub majanduskasuna n-ö kaudsetes tuludes elik heas ja usaldust loovas suhtes tarnijaga või lojaalse kliendibaasi kasvus tänu mugavale suhtluskanalile.
    Tugev struktuurkapital. Ettevõtte tootlikkuse kasvule mõjub ka n-ö ühtse struktuurkapitali loomine.
    Kui külastada praeguseid ettevõtteid, näeb tihti, kui suurel hulgal erinevatel “andmekandjatel” (erinevad programmid, sh 1+n Excelit, paberid, inimeste mälu, isiklikud nutiseadmed jm) kohtab väärtuslikku äriinfot. Kui see kõik on struktureerimata ja omavahel seostamata, on paratamatu, et juhtimisotsused on kas poolikud, tulevad pika viitega või võtab otsusele eelnev analüüs äärmiselt palju ressursse. Samuti on keerukam igal töötajal teha otsuseid oma pädevuse ulatuses.
    Kui ettevõtetel on head suure ulatusega tehnoloogilised lahendused, siis lähevad ka hilisemad võimalikud otsused kasvamiseks (uute äride loomine, ülesostmised, liitmised jne) märkimisväärselt kiiremini ja suurema stressita. Äriideed ei jää pikaks ajaks seisma, vaid viiakse kiirelt ellu. Kui ettevõtja peaks vastupidi otsustama oma firmat või osalust hoopis müüa, siis ettevõtte väärtus on tänu nutikatele lahendustele kindlasti märgatavalt suurem, kui selliseid investeeringuid tegemata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Henry Auväärt: kes jääb praegusajal töötuks?
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiina telefonitootja avab elektriautode tehase
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Raamatupidamisbüroode TOP 2: uisuta sinna, kus litter saab olema, mitte sinna, kus ta oli
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
Raadiohommikus: muljed Dubai Expolt, räägime ka Rail Balticu hetkeseisust
Hommikuprogrammi saatejuht Hando Sinisalu saabus äsja Dubai Expo maailmanäituselt ja vahendab saates muljeid ning intervjuusid Eesti ettevõtjatega. Kuulame intervjuusid ETS-Nordi juhi Urmas Hiie, Yanu baarirobotite asutaja Alan Adojaaniga ning EASi Dubai esindaja Ege Devoni ja Expo Eesti paviljoni äriesindaja Jaan Kelderiga.
Hommikuprogrammi saatejuht Hando Sinisalu saabus äsja Dubai Expo maailmanäituselt ja vahendab saates muljeid ning intervjuusid Eesti ettevõtjatega. Kuulame intervjuusid ETS-Nordi juhi Urmas Hiie, Yanu baarirobotite asutaja Alan Adojaaniga ning EASi Dubai esindaja Ege Devoni ja Expo Eesti paviljoni äriesindaja Jaan Kelderiga.