Kinnisvara. Kuidas valida energiasäästlikku ärihoonet?

Energiasääst ei pruugi olla ootustele vastav juba seetõttu, et halduril puuduvad vajalikud teadmised tehnosüsteemide käitamise eripäradest, mistõttu seadmed töötavad ebaefektiivselt. Kui hoonete tarbimise pool on optimeerimata, siis tõusvad energiahinnad lisaks veel võimendavad kulusid.

Kuidas teha vahet energiasäästlikel hoonetel? Enamikus Euroopa riikides on kohustuslik energiamärgis, mis näitab, kui palju hoone või selle osa tarbib aastas energiat köetava pinna ruutmeetri kohta. Energiamärgise arvutustes võetakse arvesse energia, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, ventilatsioonile, vee soojendamisele, valgustusele, liftidele, elektriseadmete kasutamisele jms. Eestis väljastatava energiamärgise energiatõhususarv jääb skaalasse A–H. Energiamärgis näitab ainult hoone energiatarbimist, mitte aga selle sisekliima kvaliteeti, konstruktsioonides kasutatud materjalide tarbijasõbralikkust jms. Seetõttu saavad kinnisvarast huvitatud energiamärgise põhjal võrrelda ainult hoonete energiatõhusust.

Teine variant on vabatahtlik hoonete sertifitseerimine ehk nn roheline märgis (green rating). Eestis veel nišistaatuses olev, kuid mujal maailmas laialt levinu on investorite ja kinnisvaraomanike silmis väärtuslik märgis.

Selle hindamise kriteeriumid on erinevad ning hõlmavad näiteks järgnevaid valdkondi: jätkusuutlik asukoht, veekasutuse efektiivsus, energia ja atmosfäär, materjalid ja ressursid, sisekeskkonna kvaliteet, prügi, haldamine, tervis ja heaolu jne.

Euroopas on põhiliselt levinud neli hindamise standardit: BREEAM, LEED, HQE ja DGNB. Eestis on roheline märgis veel vähe levinud, väljastatud on üksikud BREEAM- ja LEED-sertifikaadid ärihoonetele ning lähitulevikus on valmimas veel mõni büroohoone, mis vastab LEED- ja Green Buildingu sertifikaadi nõuetele.

Erinevaid sertifitseerimise standardeid omavahel võrrelda on keeruline, sest igaühel on oma erisused ning nõuded. Näiteks osa sertifikaatide väga hea hinnang hoonele võib tähendada konkureeriva sertifikaadi mõistes samale hoonele rahuldavat tulemust.

Kas märk tõstab hinda? Hinnanguliselt on Euroopas kokku 24 miljonit ruutmeetrit sertifitseeritud kontoripinda, mis moodustab alla 5% kogu kontoripinnast. Üleeuroopaliselt ei ole veel välja kujunenud selget hinnastamise poliitikat. Üksikutes riikides, nagu Soomes, Saksamaal ja Rumeenias, on viimasel ajal siiski näha trendi, et “rohelise märgistusega” hooned on rohkem hinnas võrreldes tavaliste hoonetega.  Kuna Eestis on sertifitseerituid hooneid vähe, ei ole veel kujunenud välja kindlat hinnaerinevust.