- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,16
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvara. Kuidas valida energiasäästlikku ärihoonet?
Kerkivate energiahindade juures on investorite, arendajate ja kinnisvaraomanike üheks väljakutseks energiatõhusate uute hoonete ehitamine ning olemasolevate hoonete renoveerimine. Tehnilises mõttes tuleb saavutada võimalikult väike energiatarbimine, vähendada hoolduskulusid ning tagada nõuetele vastav sisekliima. Lisaks tuleb hoone kasutamise ajal hoone haldaja valikul pöörata tähelepanu firma ning halduri kompetentsile.
Energiasääst ei pruugi olla ootustele vastav juba seetõttu, et halduril puuduvad vajalikud teadmised tehnosüsteemide käitamise eripäradest, mistõttu seadmed töötavad ebaefektiivselt. Kui hoonete tarbimise pool on optimeerimata, siis tõusvad energiahinnad lisaks veel võimendavad kulusid.
Kuidas teha vahet energiasäästlikel hoonetel? Enamikus Euroopa riikides on kohustuslik energiamärgis, mis näitab, kui palju hoone või selle osa tarbib aastas energiat köetava pinna ruutmeetri kohta. Energiamärgise arvutustes võetakse arvesse energia, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, ventilatsioonile, vee soojendamisele, valgustusele, liftidele, elektriseadmete kasutamisele jms. Eestis väljastatava energiamärgise energiatõhususarv jääb skaalasse A–H. Energiamärgis näitab ainult hoone energiatarbimist, mitte aga selle sisekliima kvaliteeti, konstruktsioonides kasutatud materjalide tarbijasõbralikkust jms. Seetõttu saavad kinnisvarast huvitatud energiamärgise põhjal võrrelda ainult hoonete energiatõhusust.
Teine variant on vabatahtlik hoonete sertifitseerimine ehk nn roheline märgis (green rating). Eestis veel nišistaatuses olev, kuid mujal maailmas laialt levinu on investorite ja kinnisvaraomanike silmis väärtuslik märgis.
Selle hindamise kriteeriumid on erinevad ning hõlmavad näiteks järgnevaid valdkondi: jätkusuutlik asukoht, veekasutuse efektiivsus, energia ja atmosfäär, materjalid ja ressursid, sisekeskkonna kvaliteet, prügi, haldamine, tervis ja heaolu jne.
Euroopas on põhiliselt levinud neli hindamise standardit: BREEAM, LEED, HQE ja DGNB. Eestis on roheline märgis veel vähe levinud, väljastatud on üksikud BREEAM- ja LEED-sertifikaadid ärihoonetele ning lähitulevikus on valmimas veel mõni büroohoone, mis vastab LEED- ja Green Buildingu sertifikaadi nõuetele.
Erinevaid sertifitseerimise standardeid omavahel võrrelda on keeruline, sest igaühel on oma erisused ning nõuded. Näiteks osa sertifikaatide väga hea hinnang hoonele võib tähendada konkureeriva sertifikaadi mõistes samale hoonele rahuldavat tulemust.
Kas märk tõstab hinda? Hinnanguliselt on Euroopas kokku 24 miljonit ruutmeetrit sertifitseeritud kontoripinda, mis moodustab alla 5% kogu kontoripinnast. Üleeuroopaliselt ei ole veel välja kujunenud selget hinnastamise poliitikat. Üksikutes riikides, nagu Soomes, Saksamaal ja Rumeenias, on viimasel ajal siiski näha trendi, et “rohelise märgistusega” hooned on rohkem hinnas võrreldes tavaliste hoonetega. Kuna Eestis on sertifitseerituid hooneid vähe, ei ole veel kujunenud välja kindlat hinnaerinevust.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele