Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Edukad küll, aga kui saaks veel kasvult piduri eest ära
Nagu selgub käesolevast valdkonna erilehest, on suur osa Eesti trükifirmasid ja kirjastusi väikesed, ajavad niinimetatud oma asja, põhinevad eestimaisel kapitalil ja välisraha siia eriti ei meelita. Tollel nišistumisel on aga ka teine külg, mis laseb aimata, et sektori ettevõtete väiksus ei lase kogu firmade investeeringute läbi kogutud potentsiaali ära kasutada ning hoiab ka välisraha siit eemal.
Keskmine siinne trükifirma ei ole viimase kolme aasta jooksul kasvanud – Äripäeva pingereas osaleva firma keskmine käive sel ajal püsinud 2,3 mln euro juurde. Koguturg on samal ajal uute tulijate arvel kasvanud. Kirjastused saavad samas kiiremat arengut ette näidata – kolme aastaga on keskmine kirjastus kasvanud poole võrra 1,8 mln eurose käibega ettevõtteni.
Paistab, et kirjastuste ja trükitööstuste kasv seisab sama takistuse ees, millega seisavad silmitsi näiteks ka meediaettevõtted. Kuidas kohaneda uute tingimustega ja tarbija harjumustega, kuidas käia kaasas elektroonilisusega ehk millega asendada senised ja kadunud tooted ning teenused, kuidas panna üha enam digitarbijaid virtuaalse sisu eest maksma, samuti raamatuid-ajakirju lugema.
Elektrooniliste raamatute müük Eestis ei ole veel arenenud nii kaugele kui näiteks Ameerikas ja sealgi näikse kasv pidurit tõmmanud olevat. Samas tuleb arvestada, et tegemist on üsna värske sektoriga, kus harjumuste ja niinimetatud uue normaalsuse tekkimine võtab aega. Seda enam, et tahvelarvutite ning nutitelefonide müük kasvab kuu-kuult ja info tarbimise harjumusi on uued seadmed ning mobiilne internet juba palju muutnud, seda nii tänastel tarbijatel kui ka tulevastel ostjatel.
Häid ja halbu uudiseid tuleb juurde. Fakt on ka, et regulaarsete raamatuostjate arv kahaneb ja osa seniseid ajakirjandust raha eest lugenuid on paberkandjast digitaalse, tasuta sisu eelistusel loobunud. Neile tuleb kirjastustelt järgmisel aastal samas nii-öelda halbu uudiseid juurde, sest mitu meediafirmat on juba internetis pakutava eest raha küsima hakanud ning sel eeskujul on järgijaid. Kasulikku ja asjalikku materjali tootev firma tahab selle töö tegijaile palka maksta, areneda ning uute toodete ja teenuste arendamisse panustada.
Lisaks uutele ärimudelitele saame järgmistel aastatel häid numbreid ka neilt ettevõtjailt, kes koduturu väiksusest end häirida ei lase ning välisturgudele võitma kiirustavad.