• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arst: varustasin Eesti sportlasi dopinguga

     Tartu arsti Vitali Bernatski väitel on ta süstinud või andnud dopingut paljudele Eesti sportlastele. Tema kundede hulgas olid väidetavalt aastail 1995–2007 meie tuntud kergejõustiklased.

    Ained, mida Bernatski süstis või andis, olid genotropiin ehk kasvuhormoon ja Recormon ehk erütropoetiin – lühidalt EPO. Need kaks kuuluvad ravimite hulka, mis on sportlastele keelatud, kirjutab Eesti Päevaleht.
    1991. aastast Tartu Leivakombinaadi ruumes taastusravikeskust pidanud ja leivakombinaadi töötajaid ravinud Bernatski meenutab, et 1990-ndate keskpaigas – täpsemalt võis olla 1995. aasta – pöördus tema poole ootamatult Margus K. – isik, keda Bernatski varasemast ei tundnud. „Spordiringkondades oli teada, et mul on palju kontakte. Olin sellel ajal tuntud, mul olid teiste arstidega head suhted,” meenutab Bernatski.
    Bernatski ja Margus K. said hea kontakti, arst ravis enda sõnul Margus K-l ärevus- ja südame rütmihäireid ning aitas teda igati. Just Margus K. oli Bernatski sõnul ka see, kes hakkas kergejõustiklasi tema juurde tooma. Enda väitel süstis ta kahte sportlast ise, üht neist konkreetselt enne ühtesid tiitlivõistlusi.
    Eesti Päevaleht ei avalda nende sportlaste ega treeneri nimesid, kuid on kõigi Bernatski nimetatud sportlaste ja nende treenerite või vahendajatega rääkinud. Kõik nad eitavad oma seotust dopinguga.
    Pikemalt loe Eesti Päevalehest.
    Autor: 1321-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Investeerimistees – mis bürokraatia see veel on?
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Saksa energiahiid tahab Eesti vetesse rajada hiiglaslikku meretuuleparki
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.