Loe Avaroni vastust Türgi kohta

Viimase kahe päevaga on terve Türgi aktsiaturg teinud läbi olulise korrektsiooni (-7-8% liiris). Suur korrektsioon aktsiahindades on tingitud investorite hinnangute muutusest poliitilise riski osas, mille põhjustas eilne mastaapne politseioperatsioon, ja samuti hiljutisest keskpanga rahapoliitika karmistamisest.

Meile seni teadaoleva informatsiooni põhjal puudutab eilne laiahaardeline politseioperatsioon täpsemalt Halkbanki kliente ning mõningate pangatöötajate võimalikku väärkäitumist, mitte aga panga majandustegevust otseselt. Eile küsitleti prokuratuuri poolt informatsiooni saamiseks ka Halkbanki juhtkonda ja paluti juurdluse läbiviimiseks täiendavat informatsiooni/dokumente. Meie arusaama kohaselt puudutab see peamiselt kolmandaid osapooli, kes olid Halkbanki kliendid.

Kogu skandaali keskmes on ennekõike kinnisvara sektor, eesotsas Türgi kinnisvara magnaat Ali Agaogluga, kes ostis maad Türgi elamuplaneerimisametilt ning arendas seal mahukaid projekte. Väidete kohaselt olid osad maatükid, mille Agaoglu ostis, algselt ehituskeeluvööndis, kuid hiljem, kui maa oli omandatud ülimadala hinnaga, õnnestus arendajal kinnitada seal detailplaneering ja saada ehitusload, mis tegi projekti arendaja jaoks väga kasumlikuks. Sealt ka korruptsiooni- ja altkäemaksusüüdistused.

Ülekuulatute seas on senise info kohaselt hulgaliselt ametnikke, kes olid seotud maade müügi ja hilisema detailplaneeringu muutmise ja ehituslubade andmisega. Lisaks puudutab antud politseijuurdlus ka teisi riigihankeid, kus on altkäemaksu kahtlus.

Hetke olemasoleva nformatsiooni põhjal ei näe me olulist riski Halkbanki majandustegevusele ja panga kui juriidilise isiku osalus spekuleeritud süüdistuste osas pole seni kinnitust leidnud, kuid jätkame olukorra monitoorimist. Oleme seiskohal, et suur korrektsioon aktsiahinnas on pigem ülereageering võrreldes antud skandaali võimaliku mõjuga panga kasumiteenimisvõimele.

Laiemalt vaadates on käimasolev uurimine meie hinnangul poliitiliselt motiveeritud ja selle taga tundub olevat Güleni liikumine, mis on konfliktis võimuparteiga. Güleni rühmitus on islamistlik ühiskondlik liikumine (samuti teatud kui "Hizmet"), kelle juhiks peetakse Türgi juurtega USAs elavat Fetulla Gülenit. Güleni liikumist peetakse ennekõike patsifistlikuks, moodsamat islamit toetavaks huvigrupiks, kellel puudub otsene seos Türgi igapäeva poliitikaga.

Küll aga on Güleni liikumise liikmed/toetajad kõrgetel ametikohtadel Türgi kohtu- ja politseisüsteemis. Viimastel nädalatel eskaleerus vastaseis Güleni liikumise ja võimuloleva peaministri Õigluse ja Arengu Erakonna vahel, kuna viimane soovis ümber korraldada ülikooli eksamiteks ettevalmistavate täiendõppeasutuste struktuuri ja muuta need erakeskkoolideks, mis väidetavalt peaks vähendama ebavõrdsust ülikooli sisseastumisel ja võimaldaks paremini korraldada antud koolide tööd.

Güleni liikumisele kuulub umbes kolmandik sellistest ettevalmistavatest koolidest Türgis, olles rühmitusele märkimisväärseks tuluallikaks ning ennekõike uute liikmete värbamise platvormiks. Valitsuse tegelik eesmärk on ilmselt püüda mingil määral piirata Güleni liikumise levikut, mis on paljudes küsimustes võimupartei suhtes kriitiline.

Kuna Güleni liikumine kontrollib kaudselt politsei ja kohtusüsteemi, siis peetaksegi eilset politseioperatsiooni vastulöögiks valitsuse kavatsusele ümber korraldada kõnealuste koolide tööd. Lisaks on uurimise all olevad teised ärimehed üldjuhul võimupartei pooldajad, mis veelgi tõstatab poliitiliste tagamaade küsimuse antud uurimises.