Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hakkame makse ise maksma: produktiivsus suureneb 10%

    Kõik väikeste laste vanemad teavad onu Eduardi “Lotte” filmist, kes pidevalt oma asju maha unustas ning ei leidnud neid isegi siis, kui neile peale astus. Eesti edu kuldse võtme otsimine meenutab just sellist ringitammumist, puude ja põõsaste alla vahtimist. Ometi võib edu võti olla just siinsamas, nina all.

    Eesti edu võti on aidata Eesti inimesel muutuda oma elu ja töö eest vastutavaks. Abstraktne? Liiga üldsõnaline? Konkreetsemalt? Palun.
    Maksude maksmine peaks olema maksumaksja, mitte tööandja kohustus. Kas või osaliselt. Kuni tööjõumaksud – sotsiaalmaks ja eraisiku tulumaks ja töötuskindlustusmaks – lähevad maksuametisse tööandja kontolt, on jutt “maksumaksja huvidest” abstraktne vada: omal nahal ei tunneta palgatöötaja kuidagi maksude kuhilat, oma vastutust iseenda ja riigi ees.
    Mida nad mu rahaga teevad? Makstes reaalselt makse, istudes kuus korra viieks minutiks arvuti taha ülekandeid tegema, tekib inimesel paratamatult küsimusi. Kuidas ma saaksin rohkem teenida – nii pagana palju läheb ju maksudeks? Kas see töökoht võimaldab mul üldse rohkem teenida? Olen ma oma töö ja tegemistega rahul? Ja kuulge, kuhu see minu maksuraha üldse läheb? Või siis: kuidas ma saaksin vähem makse maksta?
    Sisuliselt on palgatöötajast sel hetkel, kui ta neid küsimusi küsib, saanud ettevõtja. Mitte sadade töötajatega firmaomanik, vaid elustiiliettevõtja, kui soovite.  See on esimene, eriti tähtis samm. Miks?
    Sest vastutus tekib inimesel peamiselt ühel moel: vastutust võetakse. See tekib siis, kui inimene on valiku ees. Kui inimene on ise, teadlikult teinud valiku kas jätkata samal töökohal või teha midagi muud, siis ta vastutab oma valiku eest. Ning see tähendab, et ta tunnetab grammi võrra rohkem vastutust oma elu ja töö eest ning julgeb astuda samme, millest ta kuuleka palgatöötajana poleks unistanudki. Vabadus valida teeb töötajast tööandjale palgasaaja asemel partneri. Partneri, mõttelaadilt ettevõtja, kellel pole vaja kätt hoida, kellega pole vaja pidada “arenguvestlusi”. Kes on professionaalne, enesekindel, kes saab iseendaga hästi hakkama.
    Läänemaailm liigub sinna poole juba aastaid. USAs tegeleb üle 30 miljoni inimese ettevõtlusega, neist rõhuv enamik on nn mikroettevõtjad, kes osutavad teenust suurematele firmadele või inimestele otse. Aastaks 2020 prognoositakse nende arvu kahekordistumist. Maailma 50 tippjuhtimismõtleja hulka valitud Linda Gratton kogus üle maailma kokku üle 200 eksperdi ja lasi neil prognoosida, milline näeb välja töömaailm 2025. aastal. Grupi arvamus oli, et mikroettevõtjate arv kasvab plahvatuslikult.
    Maksude kogumine läheb keerulisemaks. Sama suund on ka Eestisse jõudnud. Juba päris mitmendat aastat kasvab jõudsalt asutatavate ettevõtete arv Eestis. Eelmisel aastal asutati üle 19 000 ettevõtte, selle aasta kümne kuu numbrid lubavad jälle uut rekordit. Ettevõtlus, oma töö teenusena pakkumine pole Eestis veel päris main­stream, ent see pole ka enam kaugeltki mitte underground. See protsess on paratamatu ja pöördumatu. Miks ei võiks me Eestis seda siis kiirendada, saada teiste ees edumaad? Sest see on ju lõppkokkuvõttes see, mida me otsime: paremat elu.
    Mis kaasneks sellega, kui otsustaksime panna maksude maksmise kohustuse kas või osaliselt inimeste ülesandeks, millega nad muutuksid  kas või mõttelaadi poolest rohkem ettevõtjateks, oma elu ja töö eest rohkem vastutavaks? Esiteks muidugi palju segadust. Selline muudatus tekitaks maksuameti juhile otsa ette mitu murekurdu: maksude kogumine läheb tõenäoliselt keerulisemaks. Kindlasti tekitaks see vastuseisu  nende seas, kes mõtlevad maksuse ise maksmise tüütuks lisakohustuseks. Võiks kaaluda võimalust, et esialgu saab inimene ise valida, kas maksab ise või maksab tööandja tema eest.
    Tekiks umbes 10–15% produktiivsuse kasvu võimalus. See on uuringute järgi see vahe tootlikkuses, kuidas teeb tööd pühendunud inimene võrreldes mittepühendunuga. Ja Eestis on mittepühendunuid 84% töötajatest. Eesti edu võti on Eestis elav inimene. Kui seda võtit veidi keerata, võib onu Eduard lõpetada ringitammumise ja meil kõigil on võimalus kogeda nii isiklikul kui ka riigi tasemel edu, millest ei julge unistatagi.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.
  • Hetkel kuum
Otto Pukk: millises kodus saab olla armastus, kui pole võimalik külmkappi toiduga täita
Miks hetkel, kui meie majandus on põhja katsumas, tegeleb valitsus järjest n-ö mittemaksvate valimislubaduste või muude kõrvaltegevustega, küsib praegu Eesti poliitikas toimuva kohta Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees ja Incapi elektroonikatootmise rahvusvahelise grupi president Otto Pukk.
Miks hetkel, kui meie majandus on põhja katsumas, tegeleb valitsus järjest n-ö mittemaksvate valimislubaduste või muude kõrvaltegevustega, küsib praegu Eesti poliitikas toimuva kohta Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees ja Incapi elektroonikatootmise rahvusvahelise grupi president Otto Pukk.
Ettevõtja: öeldakse, et alandage hindu. Mille arvel?!
Miks on hinnad kõrged? Sest intressid, inflatsioon ja tarbekaupade omahinnad ei lange, palgasurve ning sõjast tingitud majanduslangus ei ole kadunud, kirjutab ettevõtja, OÜ Keil M.A. juhatuse liige Andres Mängel vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Miks on hinnad kõrged? Sest intressid, inflatsioon ja tarbekaupade omahinnad ei lange, palgasurve ning sõjast tingitud majanduslangus ei ole kadunud, kirjutab ettevõtja, OÜ Keil M.A. juhatuse liige Andres Mängel vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Netflixi aktsionäride hinnangul pole ettevõtte juhid 160 miljonit eurot väärt
Netflixi aktsionärid lükkasid neljapäeval tagasi mitme miljoni dollari suuruse hüvitispaketi juhtidele, mis sisaldab ettevõtte juhtide Ted Sarandose ja Greg Petersi töötasu. Ettevõte kulutas eelmisel aastal oma juhtide palgapaketile hinnanguliselt 166 miljonit dollarit, vahendas Yahoo Finance.
Netflixi aktsionärid lükkasid neljapäeval tagasi mitme miljoni dollari suuruse hüvitispaketi juhtidele, mis sisaldab ettevõtte juhtide Ted Sarandose ja Greg Petersi töötasu. Ettevõte kulutas eelmisel aastal oma juhtide palgapaketile hinnanguliselt 166 miljonit dollarit, vahendas Yahoo Finance.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Uuring: onupojapoliitikat küll märgatakse, ent vilet puhuda ei söandata
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Uued vastutustundlikud ettevõtted teada. Kes sai kulla, hõbeda või pronksi?
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum tunnustas tänavu 49 Eestis tegutsevat ettevõtet, avalikku organisatsiooni ja mittetulundusühingut, kes hoolivad ümbritsevast ning soovivad panustada ühiskonda rohkemgi, kui seadus nõuab.
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum tunnustas tänavu 49 Eestis tegutsevat ettevõtet, avalikku organisatsiooni ja mittetulundusühingut, kes hoolivad ümbritsevast ning soovivad panustada ühiskonda rohkemgi, kui seadus nõuab.
Leedu moodne hiigelfirma maksis ka hiigeldividendi – kõvasti üle miljardi
Vilniuse biotehnoloogiaettevõte Thermo Fisher Scientific Baltics maksis aktsionäridele dividendiks 1,61 miljardit eurot. Pärast seda jäi ettevõtte jaotamata kasumiks veel 615 miljonit eurot, kirjutab Leedu ärileht Verslo Žinios.
Vilniuse biotehnoloogiaettevõte Thermo Fisher Scientific Baltics maksis aktsionäridele dividendiks 1,61 miljardit eurot. Pärast seda jäi ettevõtte jaotamata kasumiks veel 615 miljonit eurot, kirjutab Leedu ärileht Verslo Žinios.
Luhtunud lootus Briti turule: langus ehituses sunnib Aseri tellisetootmist sulgema Lisatud vallavanema kommentaar: riigijuhid suretavad ettevõtlust
Aseri tellisetehase tootmismaht on kukkunud ligi 80 protsenti, mistõttu tuleb Wienerberger ASil panna augusti lõpus kinni tootmise põhiliin ja koondada umbes pooled töötajad, rääkis ettevõtte tegevjuht Margus Puusepp.
Aseri tellisetehase tootmismaht on kukkunud ligi 80 protsenti, mistõttu tuleb Wienerberger ASil panna augusti lõpus kinni tootmise põhiliin ja koondada umbes pooled töötajad, rääkis ettevõtte tegevjuht Margus Puusepp.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.