Hakkame makse ise maksma: produktiivsus suureneb 10%

Eesti edu võti on aidata Eesti inimesel muutuda oma elu ja töö eest vastutavaks. Abstraktne? Liiga üldsõnaline? Konkreetsemalt? Palun.

Maksude maksmine peaks olema maksumaksja, mitte tööandja kohustus. Kas või osaliselt. Kuni tööjõumaksud – sotsiaalmaks ja eraisiku tulumaks ja töötuskindlustusmaks – lähevad maksuametisse tööandja kontolt, on jutt “maksumaksja huvidest” abstraktne vada: omal nahal ei tunneta palgatöötaja kuidagi maksude kuhilat, oma vastutust iseenda ja riigi ees.

Mida nad mu rahaga teevad? Makstes reaalselt makse, istudes kuus korra viieks minutiks arvuti taha ülekandeid tegema, tekib inimesel paratamatult küsimusi. Kuidas ma saaksin rohkem teenida – nii pagana palju läheb ju maksudeks? Kas see töökoht võimaldab mul üldse rohkem teenida? Olen ma oma töö ja tegemistega rahul? Ja kuulge, kuhu see minu maksuraha üldse läheb? Või siis: kuidas ma saaksin vähem makse maksta?

Sisuliselt on palgatöötajast sel hetkel, kui ta neid küsimusi küsib, saanud ettevõtja. Mitte sadade töötajatega firmaomanik, vaid elustiiliettevõtja, kui soovite.  See on esimene, eriti tähtis samm. Miks?

Sest vastutus tekib inimesel peamiselt ühel moel: vastutust võetakse. See tekib siis, kui inimene on valiku ees. Kui inimene on ise, teadlikult teinud valiku kas jätkata samal töökohal või teha midagi muud, siis ta vastutab oma valiku eest. Ning see tähendab, et ta tunnetab grammi võrra rohkem vastutust oma elu ja töö eest ning julgeb astuda samme, millest ta kuuleka palgatöötajana poleks unistanudki. Vabadus valida teeb töötajast tööandjale palgasaaja asemel partneri. Partneri, mõttelaadilt ettevõtja, kellel pole vaja kätt hoida, kellega pole vaja pidada “arenguvestlusi”. Kes on professionaalne, enesekindel, kes saab iseendaga hästi hakkama.

Läänemaailm liigub sinna poole juba aastaid. USAs tegeleb üle 30 miljoni inimese ettevõtlusega, neist rõhuv enamik on nn mikroettevõtjad, kes osutavad teenust suurematele firmadele või inimestele otse. Aastaks 2020 prognoositakse nende arvu kahekordistumist. Maailma 50 tippjuhtimismõtleja hulka valitud Linda Gratton kogus üle maailma kokku üle 200 eksperdi ja lasi neil prognoosida, milline näeb välja töömaailm 2025. aastal. Grupi arvamus oli, et mikroettevõtjate arv kasvab plahvatuslikult.

Maksude kogumine läheb keerulisemaks. Sama suund on ka Eestisse jõudnud. Juba päris mitmendat aastat kasvab jõudsalt asutatavate ettevõtete arv Eestis. Eelmisel aastal asutati üle 19 000 ettevõtte, selle aasta kümne kuu numbrid lubavad jälle uut rekordit. Ettevõtlus, oma töö teenusena pakkumine pole Eestis veel päris main­stream, ent see pole ka enam kaugeltki mitte underground. See protsess on paratamatu ja pöördumatu. Miks ei võiks me Eestis seda siis kiirendada, saada teiste ees edumaad? Sest see on ju lõppkokkuvõttes see, mida me otsime: paremat elu.

Mis kaasneks sellega, kui otsustaksime panna maksude maksmise kohustuse kas või osaliselt inimeste ülesandeks, millega nad muutuksid  kas või mõttelaadi poolest rohkem ettevõtjateks, oma elu ja töö eest rohkem vastutavaks? Esiteks muidugi palju segadust. Selline muudatus tekitaks maksuameti juhile otsa ette mitu murekurdu: maksude kogumine läheb tõenäoliselt keerulisemaks. Kindlasti tekitaks see vastuseisu  nende seas, kes mõtlevad maksuse ise maksmise tüütuks lisakohustuseks. Võiks kaaluda võimalust, et esialgu saab inimene ise valida, kas maksab ise või maksab tööandja tema eest.

Tekiks umbes 10–15% produktiivsuse kasvu võimalus. See on uuringute järgi see vahe tootlikkuses, kuidas teeb tööd pühendunud inimene võrreldes mittepühendunuga. Ja Eestis on mittepühendunuid 84% töötajatest. Eesti edu võti on Eestis elav inimene. Kui seda võtit veidi keerata, võib onu Eduard lõpetada ringitammumise ja meil kõigil on võimalus kogeda nii isiklikul kui ka riigi tasemel edu, millest ei julge unistatagi.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.