• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksutulusid laekus 93% plaanitust

    Rahandusministeeriumi andmeil laekus novembri lõpuks riigieelarvesse tulusid 92,7 protsenti aastaks plaanitust.

    Rahandusministeeriumi andmeil laekus novembri lõpuks riigieelarvesse tulusid 6,92 miljardit eurot. Kulusid tehti eelarvest samal ajal 6,90 miljardit eurot ehk 88,6% kavandatust. Oktoobri lõpus ulatus valitsussektori eelarve puudujääk 77,4 miljoni euroni.
    Selle aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega plaanitud tulusid 7,48 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 7,78 miljardit eurot.
    Tulusid laekus eelarvesse novembri lõpuks koos ettemaksudega ja edasiantavate tuludega 6,92 miljardit eurot. Maksutulusid koos edasiantavate maksudega laekus 5,61 miljardit ja mittemaksulisi tulusid 1,32 miljardit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 92,7% ning mittemaksulised tulud 93,1% aastaks kavandatust.
    Eelmise aasta sama ajaga oli nii maksutulusid kui mittemaksulisi tulusid laekunud 93,7% eelarvest.
    Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.
    Suurimate tululiikidena laekus üheteistkümne kuuga sotsiaalmaksu 1,89 miljardit ehk 91,5% plaanitust ja käibemaksu 1,43 miljardit eurot ehk 92,3% kavandatust.
    Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga koguti tulusid eelarvesse 137,7 miljonit eurot ehk 2% rohkem, mis on seotud peamiselt maksutulude laekumise kasvuga 309,6 miljoni euro ehk 5,8% võrra.
    Sotsiaalmaksu laekus eelmisest aastast 125,5 miljonit, juriidilise isiku tulumaksu  61,5 miljonit ja käibemaksu 46,8 miljonit eurot enam.
    Mittemaksulistest tuludest kasvas CO2 kvootide müügist saadav tulu 31,6 miljoni võrra ja saastetasud 5,8 miljoni euro võrra. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes toetuste laekumine 165,3 miljonit finantstulud 38,4 miljonit eurot, mis on seotud eelkõige dividendimaksete nihkumisega detsembrisse ning osalise ajatamisega järgmisesse aastasse.
    Kuludeks kasutati riigieelarvest novembri lõpuks 6,9 miljardit eurot ehk 88,6% aastaks plaanitust. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvasid üheteistkümne kuu kulud 4,3%.
    Suuremate kuludena maksti oktoobri lõpuks peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,59 miljardit eurot ehk 5,5% rohkem kui aasta varem sama ajaga. Sotsiaaltoetuste suurenemine on seotud eelkõige pensionikulude ja ravikindlustuskulude kasvuga.Investeeringutesse suunati üheteistkümne kuu jooksul 597 miljonit eurot ehk 83% aastaks plaanitust ja 15% vähem kui eelmisel aastal.
    Sealjuures on viimase viie aasta sama perioodi keskmine investeeringute eelarve kasutamine olnud vaid 0,4 protsendipunkti võrra suurem. Tavapäraselt jääb arvestatav osa investeeringutest aasta viimasesse kuusse. Väiksem investeeringute maht võrreldes eelmise aastaga on seotud aga eelkõige saastekvoodi müügitulude plaanitud tagasihoidlikuma kasutamisega.
    Riigi tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati novembri lõpuks 1,03 miljardit eurot ehk 86,4% eelarves ettenähtust. Sealjuures kulus tööjõukuludeks 562 miljonit ja majandamiskuludeks 472 miljonit eurot. Peamiselt kiirabiteenuste osutamise kulude lisandumise ning suuremate palgakulude tõttu suunati tööjõu- ja majandamiskuludeks eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 68 miljonit eurot enam.
    Välistoetusi maksti üheteistkümne kuuga välja 679 miljonit eurot ehk 71% kogu aasta eelarvest. Tulenevalt selle aasta väiksemast välistoetuste plaanitud kasutamise mahust jäid tehtud kulud eelmise aasta võrreldavale perioodile 19 miljoni euroga alla.
    Koos põllumajandustoetustega oli kogu 2007-13 perioodi 4,2 miljardi euro suurusest mahust novembri lõpuks välja makstud 75%.
    Likviidsete finantsvarade ehk deposiitide ja võlakirjade maht riigikassas ulatus novembri lõpuks 1,53 miljardi euroni. Seda on 4,9 miljonit rohkem kui kuu varem ja 78 miljonit eurot ehk 5,4% enam kui 2012. aasta lõpus.
    Valitsussektori eelarvepositsioon muutus oktoobriga mõnevõrra paremaks, eelarve puudujääk kahanes 7,2 miljonit eurot 77,4 miljoni euroni (0,4% SKPst). Lähtudes rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist ja järgmise  aasta riigieelarve menetlemisel tehtud otsustest, peaks valitsussektori selle aasta eelarvepuudujäägiks kujunema 120 miljonit eurot ehk 0,6% SKPst.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neeme Korv: kui läheks antiutoopia asemel hoopis ... restorani
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Putin: Tahate rohkem gaasi? Kiitke Nord Stream 2 heaks
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Energiavaesus ähvardab muutuda reaalsuseks
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.