- OMX Baltic0,46%301,4
- OMX Riga0,11%893,94
- OMX Tallinn0,63%2 081,82
- OMX Vilnius0,71%1 211,06
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,37%8 790,33
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,83
- OMX Baltic0,46%301,4
- OMX Riga0,11%893,94
- OMX Tallinn0,63%2 081,82
- OMX Vilnius0,71%1 211,06
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,37%8 790,33
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,83
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksutulusid laekus 93% plaanitust
Rahandusministeeriumi andmeil laekus novembri lõpuks riigieelarvesse tulusid 6,92 miljardit eurot. Kulusid tehti eelarvest samal ajal 6,90 miljardit eurot ehk 88,6% kavandatust. Oktoobri lõpus ulatus valitsussektori eelarve puudujääk 77,4 miljoni euroni.
Selle aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega plaanitud tulusid 7,48 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 7,78 miljardit eurot.
Tulusid laekus eelarvesse novembri lõpuks koos ettemaksudega ja edasiantavate tuludega 6,92 miljardit eurot. Maksutulusid koos edasiantavate maksudega laekus 5,61 miljardit ja mittemaksulisi tulusid 1,32 miljardit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 92,7% ning mittemaksulised tulud 93,1% aastaks kavandatust.
Eelmise aasta sama ajaga oli nii maksutulusid kui mittemaksulisi tulusid laekunud 93,7% eelarvest.
Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.
Suurimate tululiikidena laekus üheteistkümne kuuga sotsiaalmaksu 1,89 miljardit ehk 91,5% plaanitust ja käibemaksu 1,43 miljardit eurot ehk 92,3% kavandatust.
Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga koguti tulusid eelarvesse 137,7 miljonit eurot ehk 2% rohkem, mis on seotud peamiselt maksutulude laekumise kasvuga 309,6 miljoni euro ehk 5,8% võrra.
Sotsiaalmaksu laekus eelmisest aastast 125,5 miljonit, juriidilise isiku tulumaksu 61,5 miljonit ja käibemaksu 46,8 miljonit eurot enam.
Mittemaksulistest tuludest kasvas CO2 kvootide müügist saadav tulu 31,6 miljoni võrra ja saastetasud 5,8 miljoni euro võrra. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes toetuste laekumine 165,3 miljonit finantstulud 38,4 miljonit eurot, mis on seotud eelkõige dividendimaksete nihkumisega detsembrisse ning osalise ajatamisega järgmisesse aastasse.
Kuludeks kasutati riigieelarvest novembri lõpuks 6,9 miljardit eurot ehk 88,6% aastaks plaanitust. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvasid üheteistkümne kuu kulud 4,3%.
Suuremate kuludena maksti oktoobri lõpuks peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,59 miljardit eurot ehk 5,5% rohkem kui aasta varem sama ajaga. Sotsiaaltoetuste suurenemine on seotud eelkõige pensionikulude ja ravikindlustuskulude kasvuga.Investeeringutesse suunati üheteistkümne kuu jooksul 597 miljonit eurot ehk 83% aastaks plaanitust ja 15% vähem kui eelmisel aastal.
Hetkel kuum
Sealjuures on viimase viie aasta sama perioodi keskmine investeeringute eelarve kasutamine olnud vaid 0,4 protsendipunkti võrra suurem. Tavapäraselt jääb arvestatav osa investeeringutest aasta viimasesse kuusse. Väiksem investeeringute maht võrreldes eelmise aastaga on seotud aga eelkõige saastekvoodi müügitulude plaanitud tagasihoidlikuma kasutamisega.
Riigi tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati novembri lõpuks 1,03 miljardit eurot ehk 86,4% eelarves ettenähtust. Sealjuures kulus tööjõukuludeks 562 miljonit ja majandamiskuludeks 472 miljonit eurot. Peamiselt kiirabiteenuste osutamise kulude lisandumise ning suuremate palgakulude tõttu suunati tööjõu- ja majandamiskuludeks eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 68 miljonit eurot enam.
Välistoetusi maksti üheteistkümne kuuga välja 679 miljonit eurot ehk 71% kogu aasta eelarvest. Tulenevalt selle aasta väiksemast välistoetuste plaanitud kasutamise mahust jäid tehtud kulud eelmise aasta võrreldavale perioodile 19 miljoni euroga alla.
Koos põllumajandustoetustega oli kogu 2007-13 perioodi 4,2 miljardi euro suurusest mahust novembri lõpuks välja makstud 75%.
Likviidsete finantsvarade ehk deposiitide ja võlakirjade maht riigikassas ulatus novembri lõpuks 1,53 miljardi euroni. Seda on 4,9 miljonit rohkem kui kuu varem ja 78 miljonit eurot ehk 5,4% enam kui 2012. aasta lõpus.
Valitsussektori eelarvepositsioon muutus oktoobriga mõnevõrra paremaks, eelarve puudujääk kahanes 7,2 miljonit eurot 77,4 miljoni euroni (0,4% SKPst). Lähtudes rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist ja järgmise aasta riigieelarve menetlemisel tehtud otsustest, peaks valitsussektori selle aasta eelarvepuudujäägiks kujunema 120 miljonit eurot ehk 0,6% SKPst.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele