Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Silmad maast lahti, Igaunija!
Seda on ikka rõhutatud, et miski ei liida ühte riiki ja rahvast rohkem kui väike võidukas sõda. Eesti puhul on naljahambad eeskätt soovitanud jõudu katsuda lõunanaabrite lätlastega.
Äripäeva hinnangul võiks Eesti tõepoolest Läti vastu lahingusse minna. Loomulikult mitte püssidega ja vallutamise eesmärgil, vaid selleks, et me märkimisväärse (majandus)hoo sisse saanud Lätile konkurentsivõimes alla ei jääks.
Laias maailmas vaadatakse Leedut, Lätit ja Eestit enamasti ühe suure Baltimaana, ja kui hakatakse oma investeeringut või harukontori loomist kaugemalt siia piirkonda kavandama, kipub sõrm kaardil paratamatult keskele osutama. Keskel on Läti ja atraktiivne Riia. Pole ime, et hulk Balti piirkonda või laiematki regiooni hõlmavaid suurfirmade esindusi on pesa teinud just sinna.
Kindlasti aitab sellele kaasa asjaolu, et Riia lennujaam on Tallinnaga omaga võrreldes märksa hoogsam. Ühenduse pidamist muu maailmaga, eriti just lennutransporti, on ettevõtjate seisukohast vaadates raske üle hinnata. Asukohast tingitult on tugevamad kaardid paraku lätlaste käes.
Euroeelis on kadunud. Eesti eelisena saime kolm aastat nautida seda, et meil oli kasutusel euro, lätlastel latt. Kolme nädala eest kadus seegi vahe. Iseenesest on see muidugi positiivne, sest muudab siinsete ettevõtjate suhtlemise Lätiga lihtsamaks. Väljapoole kiirgavat atraktiivsust lisab aga euro tulek praegu ikkagi Lätile, mitte Eestile.
Loomulikult võiks üles lugeda paljutki, mis meil on paremini kui lätlastel. Näiteks väljarände suuruses jääme praegu veel lätlastele alla, aga see on väike lohutus.
Hiljuti avaldatud majandusvabaduse indeksi järgi tõusis Eesti aastaga kaks kohta ning oleme nüüd maailmas 11. kohal, esmakordselt eespool isegi USAst. Läti on (alles) 42., aga näitas see-eest 12-kohalist tõusu.
Nüüd aga tegi Läti ära ka selle, mida Eestis on pikalt oodatud. Meenutame, et isegi praeguse valitsuse tegevusprogrammis on sees punkt, mis lubab kehtestada Eestis 1. jaanuarist 2014 sotsiaalmaksu lae (v.a. ravikindlustuse osa): töötasu osalt, mis ületab 4000 eurot kuus, ei maksta sotsiaalmaksu. Äripäev pani mullu 29. aprillil juhtkirjas ette, et pikaajalises plaanis oleks kasulik sotsiaalmaksu lagi tuua veel palju madalamale, 2000 euro peale. Kui Eestis on see plaan peatatud, siis Läti kehtestaski sotsiaalmaksu lae, kaotades sotsiaalmaksu tasumise kohustuse brutopalga osalt, mis aastas ületab 46 400 eurot.
ASi Helmes juhi Jaan Pillesaare hinnangul soodustab Läti valitsus sotsiaalmaksu laega just nimelt kõrge lisaväärtusega ettevõtlust ja Baltimaade regionaalsete valdusfirmade eelistatud liikumist Riiga. Kuna valdusfirmade kohalolu tekitab palju uusi töökohti madalamapalgalistele kodanikele ja toob täiendavaid töötajaid riiki sisse, võib Läti Pillesaare arvates lühiajaliselt maksutuludes küll kaotada, kuid paari aastaga võidavad nad selle raha kordades tagasi.
Küsimus ei ole ju konkurentsis Lätiga. Lätiga on hea end võrrelda, aga küsimus on ikka Eesti edasises arengus. Mõistagi on hea, kui vaieldakse põhjalikult sõiduautode käibemaksu või 1000euroste arvete deklareerimise üle, sest need puudutavad kõiki ettevõtjaid.
Paratamatult jõuame aga toimetuse arvates lõpuks taas selle juurde, et Eesti arengu huvides muutub üha olulisemaks jõuda suuremate asjade nägemiseni, vaadata üle kogu maksunduse ja ettevõtluse tervikpilt. Selleks on erinevaid ettepanekuid kogunenud juba kuhjaga, meenutame kas või Skype’i endise juhi Sten Tamkivi palju vastukaja leidnud ettepanekuid aasta lõpul Memokraadis.