Tooraineid saab osta ühes korvis

Nii on tänavu kõige kiiremini aasta algusest tõusnud kohvi hind - europõhiselt koguni 63%. Sigade hind on hüpanud börsil 47%. Kolmandana on maisi hind kerkinud "vaid" 16%. Samas üksikutesse toorainetesse investeerimine võib olla samaaegselt ajakulukas, kallis ja riskantne. Seepärast neile investorile, kes üksikuid tooraineid portfelli valida ei taha või suuda, leiab börsilt ka fondide vormis pakendeid, kus ühes n-ö ostukärus on palju erinevaid tooraineid. Valik on seejuures mitmekülgne. On sellised fonde, kus mõnel toorainel on suurem osakaal, kuid ka sellised, kus on raha paigutatud erinevatesse toorainetesse võrdselt.

Kuidas ratsionaalsed investorid osalevad raskesti prognoositavate toorainete võimalikus hinnatõusus? Eks ikka läbi riskide hajutamise. Lihtsaim tee selleks on läbi börsil kaubeldavate tooraine fondiosakute ehk ETFide. Kuid sobiva vahendi leiab ka juhul, kui investoril ei ole kindla tooraine tõusuootust, vaid tahetakse osa saada toorainetest kui varaklassi tõusust või kasutada seda laiema investeerimisportfelli riskide hajutamiseks. Lihtsam on osta ühe tehingutasuga laialt hajutatud toorainete portfell, kui ise osta näiteks spetsiifilise kulla, nafta, maisi börsil kaubeldavat fondiosakut, makstes ostudelt mitu tehingutasu. Viimane aitab küll paremini sihtida, kui on mingis konkreetses tooraines nägemus. Kuid kui eesmärk on portfelli hajutada, olles eri varaklassides, paistab hajutatud toorainefond lihtsam tee.

Bloombergi andmetel on turul 149 toorainete ETFi, kuid vaid käputäis nendest on laialt hajutatud. Kõige laiemat valikut pakub ETFidest GreenHaven Continious Commodity indeksifond (USAs sümbol GCC). See fond paigutab raha 17 eri tooraine futuurilepingutesse ja eri toorainete osakaalud on võrdsed - kuni 5,8% portfellist. Portfell koosneb maisist, nisust, sojaubadest, sojaõlist, veistest ja sigadest, kohvist, kakaost, suhkrust, puuvillast, kullast, hõbedast, plaatinast, vasest, maagaasist, naftast ja kütteõlist. Aasta algusest on osaku hind USA dollari põhiselt tõusnud 9,8%. Fondi kulumäär on 1,05%, mis tähendab, et aasta baasil on investorite kulu 1,05% fondi varadelt. Võrreldes keskmise aktsiaturu ETFiga on GCC kulumäär kõrgem.

Investoritele, kes tahavad panustada rohkem kütustele, sobib rohkem PowerShares DB Commodity Index Tracking Fund (sümbol DBC). Selles fondis on kütuste osakaal 60% ning võrreldes GCCga on see fondiosak väga likviidne. Keskmiselt vahetab päevas omaniku kaks miljonit DBC osakut võrreldes GCC 87 000. Selle 5,8 miljardi dollarilise mahuga ETFi kulumäär on 0,85%. GCC fondimaht on 336 miljonit dollarit. Aasta algusest on osaku tootlus vaid 1,9%. Ajal, kui USA investeerimisväljaande Barronsi esikaane lugu räägib sellest, et nafta hind võib langeda praeguselt 108 dollarilt 75 dollarini barrelist, ei tundu see hetkel atraktiivne menüü.

Kui suure osa portfellist võiks paigutada toorainetesse? Vastus sõltub sellest, mis varahaldusfirmast te seda uurite. Neljakümnest USAs tegutsevast varahaldusfirmast soovitavad üle 5% portfellist toorainetesse panna PNC Asset Management (8%), Morgan Stanley Smith Barney (7%) ja Charles Schwab (6%). Keskmiselt soovitavad pangad Barronsi andmetel paigutada toorainetesse 1,9% portfellist. Siinkohal tuleb aga arvestada, et paljudel strateegidel oli tooraine osakaal 0%, mis võib tähendada, et nad lihtsalt ei näegi sellist investeeringut ette.

Alternatiiv toorainefondiosakute ostule on toorainetega tegelevate ettevõtete aktsiate ost, kuid sel juhul tuleb arvestada, et mängu tulevad paljud erinevad täiendavad riskid. Näiteks tootmise kulutase ja tootmismaht, kui pikaks ajaks ette on fikseeritud müügihind, kas firma juhtkond on usaldusväärne ning ega mõni suurosanik ei ole ettevõtte külge puuki kinnitanud. Samuti on oht, et kaevandusmakse võidakse ümber vaadata ja ebastabiilsetes piirkondades ei saa kunagi olla lõpuni kindel, et asukohamaa ei riigista või konfiskeeri mingil ajal kaevandusvarasid.

Autor: Harry Tuul, Romet Kreek