Välismaalased tunnevad Eestis infost puudust

Täna tutvustati uuringut „Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks“. Uussisserändajaks loetakse legaalselt Eestisse sisserännanud välismaalast, kes on riigis viibinud vähem kui viis aastat.

Uuring näitas, et Eestis on tarvis parandada infovahetuse ja koostöö kvaliteeti nii kohalikul (ülikoolid, tööandjad, kohalikud omavalitsused, Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibürood jne) kui ka riiklikul tasandil (katusorganisatsioonid, ministeeriumid jne). Samuti tuleb tõsta tööandjate teadlikkust ja valmisolekut värvata Eestis kõrghariduse omandanud välismaalaseid, kes on siin juba kohanenud ja annaksid tööturule lisandväärtust.

„Töötame sel aastal välja uussisserändajatele mõeldud kohanemisprogrammi, mille raames saavad Eestisse kolinud välismaalased koolitusi näiteks siinseist töö-, ettevõtlus- ja õppimisvõimalustest ning baastasemel eesti keele õpet. Lisaks kavandame välismaalastele mõeldud infoväravat,“ selgitas siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus. Tema sõnul peetakse kohanemist soodustavaid teenuseid tänapäeval investeeringuks, mis võimaldab uussisserändajatel uues ühiskonnas aktiivselt osalema ja panustama hakata koheselt pärast riiki saabumist.

Uuring tõi esile, et Eesti hea kuvandi hoidmisel tuleb tähelepanu pöörata ka selliste väljendite ennetamisele, mida välismaalased võivad tajuda solvanguna või isegi vihakõnena. Kuigi kokkupuuted vihakõnega on harvad ja see pole põhjus, miks Eestisse ei tulda, võib see olla põhjuseks riigist lahkumiseks.

Annuse sõnul on märkimisväärne, et mitmetel Eesti tööandjatel ja teadusasutustel on toimivad tugiteenused välismaalaste kohanemise toetamiseks olemas. „Keskne roll välismaalase kohanemisel jääb ka edaspidi värbavale organisatsioonile, kuid suurendame riigi toetavat rolli,“ lisas ta. "Uuringus nimetati mitmeid näiteid riigi võimalikust panusest, näiteks vajadus keskenduda info kättesaadavuse parandamisele, teenuste mugavamaks arendamisele ja tervikliku talendipoliitika väljatöötamine."