Investorid ostavad kuldset kolmikut

Nendes tingimustes ongi teinekord kasulikum valida üks või paar ettevõtet, mille käekäigu ja tegevusega oled hästi kursis. Kui soovida investeeringuid hajutada, siis mõistlikum on ülejääv raha paigutada mõnda välismaa börsifirmasse, mille käekäik ei sõltu Eesti või Eestiga piirnevate riikide majanduste olukorrast.

Kolm suurt lemmikut Tallinna börsil rokivad suured firmad, see on samuti selge. Kui 50 esiinvestorit on kokku investeerinud 48,3 miljonit eurot, siis sellest 31,3 miljonit on paigutatud Tallinkisse, Tallinna Veesse ja Olympicusse. Kuuekohalist summat mõnda firmasse investeerides tahab investor olla kindel, et see kõik ühel päeval kaduma ei lähe.

Majandusseisu ning finantsstabiilsuse poolest on just eespool nimetatud kolm ettevõtet Tallinna börsi kuldne kolmnurk. Teatud möödnusega võime siia nimekirja lisada ka Tallinna Kaubamaja.

Tallinna börsiindeksi külg ees või isegi kerge allapoole liikumine on eelkõige selgelt suurendanud investeeringuid Tallinna Vee aktsiasse. Lisaks viimase aasta jooksul aset leidnud positiivsetele kohtuotsustele, maksab veefirma heldelt dividende, mis on eelkõige atraktiivne ajal, kui kogu turg loksub külg ees. Nii näiteks teenis Tallinna Vee aktsiad naise Tatjana nimele üle kandnud Maksim Liksutov mullu 211 000 euro eest dividende.

Ringiga jõuame taaskord Tallinna börsi väiksuse juurde. Soovides investeerida kuuekohalist summat mõnda väiksemasse firmasse nagu Skano ja Arco Vara, ostab investor põhimõtteliselt endale valge elevandi. Vähene likviidsus ei luba suurema koguse aktsiaid omandanud investoril hiljem nendest ilma aktsia hinda mutta tirimata lahti saada. Eriti juhul, kui väärtpaberil on müügisurve peal. Seega polegi mõtet oodata, et esiinvestorid paigutaks suurel hulgal raha väiksematesse ettevõtetesse.

Lähtudes üldistest investeerimisprintsiipidest võib tunduda, et meie investorid on justkui riskialtimad, pannes piltlikult öeldes rohkem mune vähematesse korvidesse. Kuid sellise käitumise dikteerib ette turg ja mainitud väiksusest tulenevad iseärasused. Nii imelik kui see ka ei tundu, on nad läinud kindla peale välja ja investeerinud pigem alalhoidlikult. Tõsi, pole teada, kui palju nende rahadest on paigutatud näiteks välismaistesse börsifirmadesse, kuid ei maksa arvata, et kogu raha Tallinnasse "maetud" on.

Kümne miljoni mees Ka sel aastal ei saa me üle ega ümber kõige suuremast investorist ehk ASi Luksusjaht omanikust Sven Lennart Alpstalist. Tagasihoidlik ja meediapelglik rootslane on praeguseks kogunud enam kui kümne miljoni euro suuruse varanduse. Võrdluseks oli tabeli koostamisel Alpstali portfelli väärtus suurem, kui Skano ja Arco Vara turuväärtus kokku.

Nordeconi on Alpstal paigutanud üle kolm miljoni, millega ta on tõusnud ehitusfirma suuruselt teiseks aktsionäriks, omades ligi 10% ettevõttest. Lääne turgudel saadakse üldjuhul sellise osalusega firma nõukogusse. Pole aga teada, kas Alpstalile on pakutud nõukogu kohta või on ta selle tagasi lükanud.

Loodetavasti jääb rootslane siiski n-ö sõltumatuks, sest enne Alpstali Äripäeva investorite TOPi võitnud Arvo Nõges ja Toomas Tool kadusidki meie edetabelist just seetõttu, et läksid firma nõukogudesse ning nendest said insaiderid.